2019

Hello!
Ja ongi jälle üks aasta mööda saanud!
 Kahjuks pean tõdema, et aasta 2019 oli minu jaoks raske ja jääb meelde pigem negatiivsetes toonides. Siiski olen suutnud ka halvast väikesed kullaterad üles leida, mis annavad jõudu liikumaks uude aastasse!

Uued tööalased väljakutsed
Kindlasti üks suur märksõna sellel aastal oli töö. Kui keegi küsis, mida ma parajasti teen või mis mul sellel või teisel ajal plaanis on, siis peamine vastus oli töö.  

Aasta alguses oli selge, et tänu uutele elukorraldustele (üksinda elamisele) ühest töökohast enam ei piisanud ning pidin juurde otsima ka teise töökoha. Niimoodi saigi minust õde Fertilitases. Kuna see töö on kiirabi omast hoopis teistsugune pakuvad mõlemad tööd mulle head vaheldust ja erinevaid väljakutseid. Mind võeti väga ruttu ja armasalt vastu ning sisseelamine uude töökoha läks üsna valutult. Lisaks sellele sain endale uued vahvad töökaaslased, kes on mulle igati toeks olnud! 

Sügisel alguses alustasin kiirabis ettevalmistustega liikumaks peagi uuel tööpositsioonile.
Peale mitut kuud harjutamist, põdemist, patja nutmist ja siis jälle endasse usku süstimist sai minust detsembris brigaadijuht ehk isik, kes otsustab. mida patsiendiga teha ja vastutab kogu oma brigaadi eest. Hirmus on, aga põnev ka! Kindlasti töö, kus on võimalusi veel väga palju õppida ja ennast arendada. Siinkohal tuleks tänada ja teha pikk pai mu mentorile ja töökaaslastele, kes alati valmis minuga koos mõtlema ja ka mu kõige rumalamatele küsimustele vastama! Aitäh teile!


Uued reisiseiklused
Sellel aastal külastasin viite riiki- Rootsi, PoolaUkrainaItaalia ja Vatikan. Suurimad üllatajad olid minu jaoks Poola ja Ukraina. Millegipärast ei arvanud ma enne Poola minekut Varssavist just üleliia hästi, pigem kujutasin ette linna, mis meenutab Lasnamäge. Okei, Lasnamäge leidus seal ka, aga minu üllatuseks veel palju muudki ilusat ja põnevat! Kindlasti tahan minna ka Lõuna-Poolat avastama! Ukraina- sellelt reisilt ootasin ma vastupidi just kõike ja sain ka kõike, Odessa on ülimalt kirju linn, kus ühel hetkel võid viibida uhkete hotellide alas ja teisel hetkel avastad ennast täielikust rentslist. Odessasse soovitan minna kindlasti avatud meelega ning ole valmis rääkima (või nagu mina, purssima) vene keelt!

Sellel aastal õnnestus mul esimest korda ka lennukist maha jääda ja kogu reisiga rahaliselt täiega üle saada. Õnneks juhtus mahajäämine Eestis ja parima sõbrannaga, niiet peale mõningast nukrutsemist ja tervise parandamist seadsime sammud hoopis Saaremaale luksuslikuks SPA-reisiks (#saaremaaonuusiirimaa). Ja loomulikult ostsime uued piletid ka Iirimaale, millest tõotab tulla veel vahvam ja hullumeelsem reis kui esialgselt plaanitud oli #missitatsiseeuuesti. 

Kindlasti väärib äramärkimist ka reis õega Itaaliasse, kus peale reisimise sain panna rõhku ka peresisestele suhtele. Sellel reisil lisasin oma külastatud riikide nimekirja Vatikani- oma 25da sihtkoha. 




Saavutused sotsiaalmeedias
Sotsiaalmeedias on see aasta kuidagi eriti edukas ja positiivne olnud.

 Esmalt muidugi EBA moe-ja ilublogide III koht, mille eest ma olen siiani südamest tänulik ja õnnelik, kodus aukohal olev diplom võib seda kinnitada. Aitäh sellise tunnustuse eest, eriti just sellel ajal, mil Instagram ja Tiktok saavad aina rohkem võimust, ja kus minu silmis blogid justkui hakkavad vaikselt ajale ette jääma, mis paneb mind omakorda mõtlema blogiga lõpetamisele. Aga teisestküljest nagu ei taha ja ei suuda lõpetada, seega oli selline tunnustamine just eriti vajalik! 

Ka Instagramis tulid väga kaua oodatud 1000+ jälgijat täis, mille üle on mul ainult hea meel. Samas olen sellel aastal näinud ka vaeva sellega, et võtta sotsiaalmeediat, eriti Instagrami rohkem lustiga, sest varem kippusin tihti üle mõtlema, millega kaasnes pidavalt halb tuju. Mulle jäi kunagi kõrvu mõttetera: panusta oma sotsiaalmeediasse just nii palju, et kui ühel päeval peaks sellega midagi juhtuma, siis ole ole ülejäänud elu elamata jäänud. Selles mõtteteras on midagi, mis pani mind prioriteete ümber hindama, mõistma ja pilku rohkem telefoni ja arvutiekraanilt tõstma. 


Ilusad hetked
Sellesse aastasse mahtus ka postituse alguses mainutud kullateri.

Minu esimene tantsupidu tantsijana- oi kuidas ma tegelikult selle hetke jaoks tööd tegin, tihti rampväsinuna ennast Tallinnast Keilasse trenni vedasin ning ennast nii vaimselt kui füüsiliselt proovile panin. Aga ma olen loomu poolest juba võitleja ja kui ma midagi väga tahan, siis selle ka enamasti lõpule viin. Nii oli ka tantsupeoga, kus meie grupp uhkelt esireas tantsis! 

Sellel aastal oli ka minu esimene kord osa võtta pulmaeelselt tüdrukute õhtust ja mitte lihtsalt peost vaid ühe lähedaseima sõbranna tähtsast hetkest. Hiljem muidugi ka imeilusast pulmast! 

Kevadel oli mul võimalus tegeleda ka oma vana hobi modellindusega. Sellel aastal sain olla nii ise modell (Antoniuse moeetendus) kui ka žürii Kohtla-Järvel toimunud moeshow Moedemmil, kus  ühtlasi modellidele ka lavalist poolt õpetasin! 

Ülimalt armas üllatus jäi aga sügisesse, mil Helsinki Lennujaam minuga ühendust võttis ja küsis, kas nad võivad mu reisipilti oma reklaamplakatil kasutada. Minu jaoks kindlasti üks suurimaid komplimente, mis mu reisipiltide kohta tehtud. Tõeliselt põnev tunne on ennast suurelt plakatilt vaadata! Aitäh, aitäh, aitäh! 






Enesekasvamine
Teine väga tähtis märksõna sellel aastal on enesekasvamine. Aasta alguses lubasin endale, et tuleb aasta, kus pühendun palju endale. Oli perioode, kus oli raske, väga raske ja vaeva tuli näha palju, aga oli ka helgemaid päevi, mil sain töö esimesi vilju nautida. Sellel aastal võtsin palju raskeid, kuid enesele vajalikke otsuseid vastu. Asutasin vastu oma hirmudele ja õppisin hakkama saama üksi, seeläbi hakates endasse rohkem uskuma. Vabanesin toksilisusest enda umber ja kuulasin rohkem sisetunnet. Praktiseerisin rohkem joogat ja meditatsiooni, läbisin BBTRS esimese ringi ja panustasin sellesse, et saaksin ka tulevikus sellega tegeleda. Värvisin mandalaid ja võtsin rohkem vaba aega enda jaoks. Leidsin endale maailma parima perenõustaja/psühholoogi, kes aitab koos minuga lahti harutada sasipuntraid, millega ma ise enam toime ei tule ja kes annab igakord mulle nii palju uusi mõtteid, lootust ja energiat. Lahendasin peresiseseid sasipuntraid ja nautisin koos nendega veedetud aega. Õppisin ennast veel rohkem tundma, uutmoodi armastama ja andestama.

Seda kõike ja rohkemgi veel tahan ma praktiseerida ka järgmisel aastal. Mulle ei meeldi anda uusaastalubadusi, kuid olen enda jaoks valmis mõelnud, et uuel aastal tahan panustada veelgi rohkem endasse ja olla heas mõttes isekam kui kunagi varem. Ma olen kaua liiga kaua ennast piitsutanud ja enda peas tehtud reeglite järgi elanud, aga on olla enda vastu leebem ja rohkem ennast armastada!



Ilusat vanaasta lõppu!
Cheers!

No comments

Back to Top