Powered by Blogger.

Holiday Vibes


Hello, hello!
Kui hea on olla tagasi!
Viimased nädalad on olnud meeletult tegusad nii töö kui vaba aja tegevuste suhtes, aga mul on nii produktiivse aja kasutuse üle ainult hea meel olnud. Täna jagan teiega pilte, mis on tehtud hoopis Soomes Hailuoto saarel. Meil on kombeks igal suvel võtta perega ette paaripäevane reis kuhugi vahvasse Eestimaa kohta, sellel aastal oli meil aga lausa viiepäevane reis Kesk-Soome, just sinna samale saarele. 
Kuigi ma ei ole harjunud 4 inimesega 24/7 koos olema, oli mul sellegipoolest väga vahva, kindlasti aitasid palju kaasa ka soojad ilmad (käisime isegi ujumas) ja meie suurepärane ööbimispaik, mis oli ühes neist kaunitest majadest, mida võib piltidelt taustaks leida- kogu see sisustus, saun, terass ja rõdu vaatega merele, lihtsalt super! Kuigi tegemist oli pigem puhkusereisiga ja midagi erakordset me ei näinud mõtlesin siiski järgmises postituses veidi lähemalt reisimuljetest rääkida ja rohkem pilte jagada. 
Tänased pildid on minu lemmikud selle vibe poolest, mis mind fotosessiooni ajal valdas- liivarand, meri mõnekümne meetri kaugusel, mõnus soe tuul juukseid paitamas ja seljas mega mõnus kleit (näppasin selle oma täditütrelt), mida ma väga väga endale tahaks (käisin poes seda otsimas, aga enam ei olnud), mul oli tunne et pigem viibin kuskil Hollywoodi filmis nähtud Ameerika rannas, kui ühes maailma kõige põhjapoolsemas riigis. Lihtsalt ideaalne ja kindlasti üks ilusamaid mälestusi sellest suvest! 
Cheers! 

Dress: Sinsay/from my cousin/ Sunglasses: New Yorker
Photos by Lisette Liise

Folk Vibes

CLICK HERE FOR ENGLISH VERSION

Ma olen suur folkide fänn. 
Kuna suvi on aga tihe aeg, sõbrad on laiali ja transporti napib (jep, mul pole ikka veel autojuhilube), siis kahjuks ei ole nendele minemine minu jaoks just alati kerge olnud, näiteks eelmisel aastal oli mul ostetud Viljandi pärismusmuusika festivali pass, aga lõpuks pidin selle seltskonnapuuduse tõttu maha müüma, sest folgile eelistan minna ikka sõpradega, kuna nemad loovad mõnusa folkimise õhkkonna! 
See aasta oli aga teistmoodi, alguses polnud mul tegelikult üldse plaanis folgile minna, aga elu tegi omad korrektuurid ja niimoodi lõpetasingi eelmisel nädalavahetusel Lõuna-Eestis, kus nautisin elus esimest korda Viljandi folgi lõbusid (tegelikult olen sinna tahtnud juba aastaid minna) ja ma pean ütlema, et mul olid ääretult vahva aeg! Kuna minu seekordseks folgikaaslaseks oli sõbranna, kellega olen ennegi folgitanud, siis jätkus meil juttu kauemaks nii tuleviku kui ka mineviku teemadel, peale selle nägin oma lemmikbände (appi, ma sain Angusega pilti teha!!!) ja vihtusin hilisöödeni tantsu. Meid oli õnnistatud ka eriliselt mõnusate ja soojade ilmadega, tänu millele käisime isegi ujumas ja ma sain kanda just selliseid folgiriideid nagu tahtsin (mäletate, just need püksid ostsin eelmisel aasta folgi jaoks ja lõpuks sain neid kanda!) Ja muidugi kõik need maitsvad (ja kaloririkkad) söögid/joogid, mis me selle kolme päeva jooksul tarbisime! 
Ma selle nädalavahetusega lihtsalt nii rahule, kuna see suvi on minu jaoks olnud pigem raske ja nukker, siis vahelduseks oli nii tore tõelist suve tunda!
Cheers! 

Top: H&M/ Trousers: H&M/ Sneakers: CCC/ Sunglasses: New Yorker/ Brooch: KUMA Desing/ Watch: Goldtime//Skagen/  Bag: Terranova/ 
Photos by Annika 

The Story Behinde Creating Content


Mulle meeldivad ilusad pildid.
 Ja mulle meeldivad siirad emotsioonid. 

Kahjuks ei käi need kaks asja just tihti kokku, vähemalt mitte minu piltidel ja mulle tundub, et ka paljudel teistel sotsiaalmeedias figureerivatel inimestel. Hiljuti lugesin postitust, kus kirjutaja mainis, kuidas ideaalsed Instagrami pildid ta enesehinnangut laastavad. Ka mul on nii, vähemalt aega-ajalt. Sisuloojana kimbutavad mind ideaalse Instagram konto ja madalate jälgitavuse mured, aga siis meenub mulle, et eelkõige tuleb meeldida iseendale, elada iseendale, teha pilte, mis meeldivad endale ning töödelda neid nii nagu endale meeldib, mitte nii, nagu on moes või nagu on teisel. Võib-olla on see mõtlemine kohati vale, sest hunnikutes jälgijaid mul ette näidata ei ole, aga teistele elamine tundub ka kuidagi... ääremiselt vale. 

Teisalt luues ise sisu tean, kui paljud asjad on tegelikult silmamoondega või kui paljud asjad jäävad kaadrist välja. Võtkem näiteks tänased pildid, mis olid mõeldud ühe täiesti tavalise outfiti postituse jaoks. Mul on seljas kleit, mida ma pole mitte kunagi varem kandud ja arvatavasti ei kanna ka enam kunagi, see kleit ei ole isegi minu oma, õlast suur ning on selga padud ainult selle pildistamise jaoks (tegu, mida ma tegelikult teen harva, sest üldiselt kannan oma outfite ka enne/peale pildistamist).  Mul on jalas lillad crocsid, mida pildilt loomulikult näha pole, aga kuna teadsin, et pildistamine tuleb kõrge heina sees, siis ma isegi ei mõelnud muudele jalanõudele. Ma ei sõitnud maha pikki kilomeetreid (mida on sisuloomiseks varasemalt juhtunud) ega matkanud metsas (mida on samuti juhtunud), et jõuda nende kaunte lilledeni, millega olen tahtnud juba päris mitu suve pilti teha, need pildid on tehtud kõigest mõnekümne meetri kauguselt mu tädi majast, seal, kus tegelikkuses lõppeb aed ja hakkab viljapõld. 

Näete, kui palju ebaideaalseid asju ja see on ainult üks pildistamine, mul kümneid ja kümneid selliseid lugusid ja usun, et paljudel teistel on ka nii!!! Mõnikord tahaks ma nii näha mõne tuntud sisulooja kaadritagust tööd, kuidas neid pilte tegelikult saadakse ja kas see kõik on ikka nii lilleline, omast kogemusest võin öelda, et mitte. Niisiis, kui järgmine kord sotsiaalmeedias scrollite ja tunnete, kui perfektsed pildid kõigil on, pidage meeles, kuidas ma tegin ilupilte väikeses metsatukas kandes lillasid crocse ja liiga suurt kleiti. 
Cheers! 

Kui mõni blogija/silulooja juhtub seda postitust luegama, siis heameelega kuulakin ka teie vahvaid seiklusi sisuloomisest!
I believe I am not alone! 

PS! Ahjaa, mul on nüüd Yagas oma kasutaja, kus müün soodsalt riideid! Kindlasti vaata üle, sest Yagasse on müüki pannud oma riided ka paljud teised tuntud ja lahedad blogijad/sisuloojad! 

Dress: Borrowed from my cousin, New Yorker/ Watch: Goldtime, Skagen
Photos and henna by Lisette 

Magical Bog Sunrise


Hello!
Juba päris mitu aastat olen unistanud vaadata päikesetõusu suvisest rabast, ideaalis lausa seal eelneva ööbimisega. Kuigi me seekord ööbisime peale imeilusat paadisõitu korteris ja alustasime oma varahommikust sõitu hoopis Tallinnast, siis siiski õnnestus mul üks imeline päikesetõus rabas lõpuks ometi ära näha, sellest hunniku pilte teha, kuulata looduse ärkamist, imetleda lauka vees sulistavaid parte ning samuti ise imesoojas laukavees kiiresti supelda! Oli imeilusa õhtu veelgi ilusama hommiku jätk!
Aitäh Käthrine, et minuga seda ilu jagasid!
Cheers! 

Dress: Pull&Bear 
Photos by Käthrine 

Testing Linea Natura


Hello!
Kuigi Ilublogijate Kokkutulek toimus juba mitu kuud tagasi, räägin täna kingikoti viimastest toodetest, mis jõudsid minuni veidi hiljem. Tegemist on juustehooldustoodetega, kuid kuna pidin mõnda aega oma peahaava hoidma, siis sain tooteid alles hiljuti testida ja niimoodi venis ka postituse avaldamise protsess, siiski parem hilja kui mitte kunagi!? 

Nagu ütleb pealkirigi, tutvustan täna Linea Natura tooteid, tegemist on Itaalia brändiga. Kodulehel sirvides on neil pakkuda palju juuksehooldustooteid erinevatset kollektsioonidest, näiteks on peale siidiproteiini sarja olemas ka bambuseekstrakti ja linaseemneõli sari. Mulle saadeti katsetamiseks siidiproteiini juuksekreem ning mineraalsooladega soojaõli ampull

Siidiproteiini juuksekreem on mõeldud õrnadele ja kahjutatud juustele, kreemil on kooriv ning juukseid taastav toime. Kuna seda võib kasutada nii palsami kui maskina, siis proovisin ka mina mõlemad versioonid ära. Toode ise lõhnab meeldivalt ning jätab ka juustele hea lõhna, tekstuurilt on veidi naljakas- kuidagi rohkem tahkem ja kleepuvam (ainult käes), kui tavalised juuksemaksid/palsamid, hoolimata sellest on seda lihtne juustele kanda. Tulemusega jäin rahule, eriti palsami versioonis, juukseid jäid pehmed ja siledad, siiski kavatsen kindlaks jääda oma vanadele lemmikutele, sest nende tulemus meeldib mulle rohkem. 

 Mineraalsooladega soojaõli oli minu jaoks jälle selline toode, mida katsetasin põnevusega. Toode peaks taaselustama juukseid ning muutma nad kergest töödeldavaks. Toote pakendiks on klaasist ampull, kuna minu töös tuleb selliseid ampulle palju avada, siis mulle ei valmista see probleemi, siiski panen südamele, et seda tuleks avada ettevaatlikult- pane ampulli pea ümber vatt või paberkäterätik, et ampulli kaela murdmisel säästa ennast kogemata killuga (mõnikord võivad ampullid katki minna, aga seda juhtub väga harva) või terava kaelaga kriimustamise eest (mul juhtub seda tihti, kui ma vatti ei kasuta). Ühes ampullis on õli päris palju, minu pikkade juuste jaoks oli seda piisavalt ja jäi isegi üle. Kõrghetk oli kindlasti siis, kui õli kätevahel hõõrusin, sest see läks nii lahedalt  soojaks. Kahjuks pettusin aga lõpptulemuses, sest juuksed polnud nii pehmed ja siidised kui tavaliselt, neil ei olnud küll midagi viga, aga oma lemmiktooteid ma välja vahetama ei kipu. Seevastu on aga kodulehel selle toote kohta palju häid kommentaare, võib-olla avaldub tulemus alles peale mitut kasutuskorda või ei ole toode lihtsalt minu juustele mõeldud. 

Nagu ikka on arvamusi täpselt niipalju kui on ka inimesi, seega julgustan teid endiselt katsetama uusi tooteid ning leidma endale uusi lemmikuid!
Cheers! 


Back to Top