Powered by Blogger.

Next Stop: Budva & Kotor (Montenegro)

Kuidas oleks vahelduseks ühe reisipostitusega? Tegelikult mõtlesin päris kaua, kuidas seda postitust teieni tuua, sest mulle tundub, et praegune süsteem on kuidagi kuiv ja igav, tahaks pajatada rohkem kuidagi seiklustest, et ka teil põnevam lugeda oleks, aga teiset küljest soovin, et need postitused oleks ka kasulikud ehk sisaldaksid peale seikluste tähtsat infot majutuste, söögikohtade, piletite jms kohta, seega valisin hetkel veel vana süsteemi, sest lihtsalt põnevate/kasulike faktide toomine on ilmselt küll kergem lugemine, aga samas tunnen, kuidas vajalik info võib niimoodi kaotsi minna. 

Seekordne postitus on veidi teistmoodi (edit: ei tulnudki nii teistsugune) ka sellepärast, et see on üks neist väga vähestest reisidest, mille planeerimises ma üldse ei osalenud, kuna tegemist oli reisiga, kus Olafi rahvatantsurühm osales tantsufestivalil, seega tuli ka korraldus nende poolt ja ma lihtsalt läksin kaasa. Lisaks sellele oli tegemist ka väga suure puhkusereisiga, mis pole mulle samuti tavaliselt kombeks. 
Aga alustame algusest! 

Asukoht:
Budva ja Kotor, Montenegro 

Reisi kestvus: 
7 päeva, millest 4 veetsime Budvas ja ülejäänud Kotoris. 

Sihtkohta reisimine: 
Tegemist oli Novatourisi kaudu võetud reisipaketiga, kus meid lennutas edasi-tagasi Smartlynx lennufirma. Lend toimus marssruudil Riia-Tivati-Riia ning piletid läksid kokku 269€ inimese kohta. See oli mul esimest korda sõita mõne reisifirma alt, samuti Smartlynx firmaga, üldiselt ei ole mul midagi kurta, kui tunnine hilinemine tagasisõidul välja arvata. Lennuki välimus ja teenindus olid pigem odavaklassi liinidele omale- erilisi mugavusi polnud (tasuta söök, ekraanid istmetel jne), aga midagi hullu ka mitte. Küll oli aga oli see-eest kohutav Tivati pisike lennujaama, mis meie tagasisõidu päeval oli rahavast puupüsti täis, sees valitses pea samasugune leitsaks nagu väljas ning lennujaama turvala ainsamast poest oli vesi otsa saanud (kohvikuid seal ei olnud). Kuigi riiki saab sisse ka ID-kaardiga (mis kohati valmistas mõnel siiski pisikesi probleeme, näiteks tuli kauem oodata vms), siis soovitan neil, kellele meeldib oma passi mälestusi koguda, turvakontrollis just passi näidata, sest nad jagavad templeid! Kuna meil oli linnadevaheliseks liikumiseks renditud eraldi buss, siis kahjuks ei oska ma kohalikul ühistranspordi kohta midagi öelda, küll aga on takso hinnad umbes samad mis meil ning soodsama diili saamiseks soovitan hinnas enne sõitu kokku leppida. 

Kohalik eripära:
*Montenegros kehtib turistimaks (u 1€ päev inimese kohta) ning turistid peavad ennast registreerima, kuna meie eest tehti ka see ära, siis endal mul kogemusi ei ole, kuid lugesin SIIT (postitus on inglise keeles, kahjuks eesti keelest ei leidnud), et ööbides hostelis/hotellis tehakse see klientide eest ise ära, võttes aga korteri tuleks minna kas politseijaoskonda või turistipunkti, samas postituses on registreerimise punktid samm haaval ära toodud. 
*Kuigi Montenegro ei kuulu Euroopa Liitu on seal valuutas euro. Panga automaate ei ole seal eriti palju, seega soovitan sularaha Eestist kaasa võtta, kaardimakse oli enamus kohtades. Budvas ja Kotoris olid enam-vähem samad hinnad, mis Eestis, seega odavat elu nendes linnades ei olnud.
*Budva ja Kotor on kuurortlinnad, mis mõlemad asuvad Horvaatia lähedal Aadria mere kaldal. Sealt võib leida palju välismaalasi, näiteks leidub Budvast palju venelasi, seega eeldan, et võrreldes ülejäänud riigiga ongi need kohad kallimad. Hoolimata sellest on teenindava personali inglise keel küllaltki algeline. Tegemist on pigem puhkuste kohtadega, vaatamisväärsusi leidub seal vähe.
*Kotor on tuntud ka kui linnana, kus leidub palju kasse, neil on isegi loodud kassitoitmise koht, samuti leiab seal kassimuuseumi. 
*Kui minna grupiga välja sööma, siis tuleks teenindajaga kindlasti enne kokku leppida, kuidas tehakse tšekid, sest vastasel juhul lükatakse kogu tellimimus ühe arve peale ning hiljem on juba raske ainult enda eest maksta. 

Majutus:
Budva: Budvas ööbisime kohas nimega Vila Palma, villaks või isegi hotelliks on seda kohta küll palju nimetada, sest tegemist on pigem tagasihoidliku kohaga, bookingus on tubade pildid enam-vähem reaalsed, aga millegipärast ei seostu mul selle kohaga ühtegi head sõna, pigem tuleb meelde, kuidas vesi duššikabiinist alla ei läinud, või kuidas wifi oli ainult fuajees ning sealgi ainult hea õnne korral, või kuidas töötajate inglise keel algelise tasemega oli. Majutuskoht asus mere äärest umbes 5-8 minuti ning vanalinnast umbes 30-40 minuti jalutuskäigu kaugusel. Kuna terve linn oli igasugu uhkeid hotelle ja ööbimiskohti täis, siis ma pigem ei soovitaks sinna minna, otseselt polnud midagi halvasti, aga midagi head ka ei olnud. Kahjuks ei oska ma selle koha hinda öelda, kuna see oli festivali tasu sees. Hindeks annan 10-st punktist 3. 
Kotor: Kotoris oli see-eest aga väga kena kohake nimega Apartments Babilon, mille ainuekses miinuseks oli tema kaugus vanalinnast, arvan et see vahemaa võis olla kuskil 3-5 km (takso maksis u 5€), ka toidupood asus 15-20 minuti jalutuskäigu kagusel. Tube leidus erinevaid, oli väga väga ilusaid tube ja siis olid sellised korralikud, aga tavalised toad, lisaks sellele oli mõnes ka oma kööginurk. Majutuse juurde kuulusid peale tavaliste rätikute ka rannarätikud, üle majutusala oli 3 erinevat wifit, mis töötasid, alumusel korrusel oli mõnus privaatne väliterass koos toidukohaga ning kõigest üle tee oli meresopp koos kauni vaatega mägedele, lisaks oli seal väike päevitus ala. Ranna-ala miinuseks oli puuduv rannariba, seal oli lihtsalt nö kai, mille kaudu sai vette minna. Samuti läks vesi väga ruttu sügavaks, niiet väikelastele seal lustimise võimalust ei ole. 2 ööd 73€ inimese kohta. 10-st punktist annan 8,5. 

Vaatamisväärsused:
Budva: Nagu ma juba ennist mainisin, siis vaatamisväärsusi just üleliia palju ei ole. Budvas oli armas väike vanalinn, mis meenutab natukene Itaalia vanalinna kitsaid tänavaid. Minu lemmik koht oli kindlasti tsitadell, kust avanes kaunis vaade vanalinnale ja merele. Vanalinna lähedale jääb ka "Tantsja Budvast" kuju, mille ümber liigub palju legende, kuid mis enamasti on kõik seotud armastuse, ustavause ja lojaalsusega. 
Kotor: Kotoris on samuti kena vanalinn, mis mulle tundus pisut suurem, aga omamoodi kinnisem kui Budva oma. Sealt saab alguse ka tee mäe otsas asuvasse kindluse varemetesse, kuhu minnakse imetlema loojuvat päikest. Sissepääs kindlusesse maksab 8€ inimese kohta, kuid peale 20.00 peaks sissepääs tasuta olema, küll aga ei jõua nii hilja enam õigeks ajaks päikeseloojangut vaatama, sest suviti loojub seal päike varem ning tee tippu kestab umbes 1-1,5h. 

Söögikohad:
Budva: Nagu kuurortlinnale kohale on Budva söögikohti täis, kuna otseselt halba kogemust mul ei olnudki (valetan, tsitadelli restoranis oli kohutav õunakook, ärge teie sama viga tehke!), siis täna toon välja oma lemmikud. Minu lemmik hommikusöögi koht oli kindlasti Forsage Gastro Lounge, kus olid imemaitsvad söögid ning wifi, kahjuks läks seal aga toidu ootamisega veidi kaua. Mõnusa lõuna- või õhtusöögi soovitan võtta Jadran Kod Krstas, kus ettekandjad kannavaid uhkeid mereväe vorme ning toidulauad lähevad mööda kaid, seal on ka eesti keelne menüü (uskumatu eks!), samuti sõin seal ühte oma elu parimat pitsat (tegemist oli singi-seene pitsaga). Imeline koht koos väga mõnusa toiduga on aga vanalinnas asuvas hotell Astoria restoranis, sealne atmosfäär oli väga mõnus ning ka toiduga jäädi enamasti rahule, minu mojito oli ainult suur pettumus (hint: valge suhkur). Mõnusaid kokteile sai aga tsitatelli kõrval asuvast MB Ice Clubist, soovitan Coco Locot! 
Kotor: Kotoris einestasime kahes kohas. Uheks neist oli vanalinnas asuv Scorpio restoran, teisel õhtul sõime aga oma ööbimispaiga restoranis, mina pettusin mõlemas toidus ja mulle tundus, et minuga arvas samamoodi päris palju seltskonnas viibivaid inimesi, seega võib needkohad südamerahus vahele jätta. 

Vaba aeg:
Budva: Budvas jätkub tegevusi küllaga, peamiselt on hinnas vee ja merega seotud atraktsioonid, mina käisin sõitmas näiteks jetiga (55€/ 1 või 2 inimest) (kus ma küll enamus aja lihtsalt tagaistmel karjusin), kiirpaadiga (55€/ grupp), mis vahvaid trikke tegi ning vesijalgrattaga (5€/h). Peale selle pakkus sama firma veel tuubitamist (15€/inimene) , paraglidingut (joostakse mäe pealt langevarjuga endale hoog sisse, antud teenuses tehti seda koos instruktoriga) (60€), paraseilingut (paadi järgi on langevari) (40€/1 inimene, 60€/ 2 inimest, 80€/3 inimest), sukeldumist 40€ jne. Kuna neid firmasid olid mitmeid ja me valisime lihtsalt ühe suvalise, siis kahjuks ma nime ei oska öelda. Samuti on võimalik võtta teiste firmade alt erinevaid paadituure, minu jaoks polnud see nii põnev, sest mul olid Türgis paremad tuurid. Ranna lähedal asub ka täitsa korralik lõbustuspark. Sissesõidul Budvasse nägime veeparki, mis asub linna kohal kõrguva mäe otsas, kuna me ise seal ei käinud ka kodulehton neid suletud, siis ei oska ma täpsemaid hinnanguid selle kohta anda, aga päris elus nägi see nukramas seisus välja kui piltidel. Küll aga käisime veepargi kõrval asuvas ööklubis Top Hill, mis väidetavalt pidi olema suurima ööklubi terves Balkanis, tegemist oli vabaõhu ööklubiga, pileti hinnaks oli 5€. Minule ta erilist muljet ei jätnud, aga peoloomadele pakub kindlasti huvi! 
Kotor: Kotoris tundus lõbustusi vähem olevat, üldse tundus seal veidi rahulikum ja idüllilisem kui Budvas, seega on Kotoris lihtsalt mõnus rannas/ kaide peale vedeleda ning kohalikku merd ja päikest nautida. Kassisõbrad saavad eelpool mainitud kassimuuseumi külastada. 

Ja selline oligi meie puhkuse reis Montenegrosse, ühel päeval tahan ma sinna kindlasti tagasi minna, natukene rohkem ringi vaadata ja päris elu näha!
Cheers! 

Budva: 

Kotor: 

Light Blue Dream of Budva


Hello!
Need, kes jälgivad mind instagrammis, panid vast tähele, et veetsin suvise puhkuse Montenegrol, aga nüüd olen ma tagasi (ühtalsi peale puhkust ka esimest päeva tööl) ja valmis jagama teiega muljeid ja pilte oma reisist! Kuigi peagi on tulemas ka veidi detailsem reisipostitus, siis täna tahan jagada teiega oma uut sinist kleiti, mille ma päev enne Reservedist koos superägedate erkroosade pükstega skoorisin ning kaunist ja pisikest Budva vanalinna, mille vaade merele meenutab pigem kohati mõne troopika saare kui Vahemere oma. Pildid on tehtud minu jaoks kõige kaunima vaatega kohas, milleks oli Budva tsitadell, kuhu me tollel päeval eksta piltide jaoks tagasi läksime, võideldes samal ajal aina lähemale tulevate vihmapilvedega. 

Üldse sadas paar esimest reisipäeva päris palju ning päikest varjutasid paksud pilvekihid, kuid viimasel päeval suutsin siiski endale kohaselt punase ja hella seljaga Eestisse naasta- kõigest 25 minutit tugevat lõunaaja päikest. Osadel piltidel on näha ka tutikest (mida kandsin rõõmalt pea 2 nädalat), mis annab märku minu õmblustest (mäletate ju küll, kuidas ma omaenda lolluse tõttu koera käest "kenad" kriimud sain, igaks juhuks lisan meeldetuletuse ka), kuna õmbluste eemaldamise aeg juhtus olema täpselt keset reisi, tuli meil need ise ära võtta, muidugi õigete ja hoolikalt puhastatud vahenditega, mõnikord ikka veab, kui meedik (loe: peika) on omast käest võtta, siiski soovitan võimaluse korral õmbluste eemaldamiseks perearsti juurde pöörduda. Aga nüüd pilte uudistama ja indlasti ära siis unusta mind jälgimast ka instagrammis (thekelluuu), sest just sealt saab kõige värskemat informatsiooni minu tegemiste kohta! 
Cheers! 

Dress: Reserved/ Belt: Bershka/ Sunglasses: New Yorker/ Watch: Goldtime/ Skagen
Photos by Olaf 

One of My Dreams May Come True


Hello!
Bottega Verdel on käimas megavinge kampaania, kus otsivad eestlastest influencereid kajastama nende jõulukollektsiooni, seega ongi tänane postitus minust ja just sellest, miks mina peaksin sellest suurepärasest võimaluset osa saama! Loodan, et saate minu kohta midagi uut teada!
Have fun!

Bottega Verde on Itaalias loodud perefirma. Seoses Itaaliaga meenub mulle nii palju toredaid mälestusi! Juba väikse tüdrukuna unistasin sinna reisimisest, kuid reisijumlanna ei olnud tollel ajal minu poolt. Peale ülikooli esimest aastast plaanisime sõbrannaga minna reisima, tema oli juba nii mõneski riigis käinud ja lausa elanud, mina olin selleks ajaks aga külastanud vaid paari naaberriiki ning kõigest sellest ainult unistanud. Meie reisisihtkohaks ja ühtlasi ka minu esimeseks soojamaa riigiks sai loomulikult Itaalia, kus veetsime uskumatult põnevad 20 päeva. Kunagi kirjeldasin seda reisi kui- higi, verd ja pisaraid täis seiklus, sest seda kõike just parasjagu oligi, mul on ääretult hea meel, et selle reisi ette võtsime, sest tänu sellele sain julgust rohkem seigeleda ning nüüd, 4 aastat hiljem, olen lausa 21 riigi kogemuse võrra rikkam! Siiski ei lähe mul kunagi meelest, kuidas just oma esimesel lennukireisil lendasin läbi äikesepilve; sain kinnitust, et marghetrita on parim pitsa; maitsesin esimest korda gelatot; nägin esimest korda elus kahekorruselist rongi; saime osaks abielu ettepaneku tegemisel; kallistasin esimest korda elus palmi- ja oliivipuud, leidsin oma esimesed välismaalastest sõbrad ning olin siiralt elevil iga uue asja üle! Olen siiani nii tänulik iga hetke eest, mis ma seal veetsin!

Minu teine reis Itaaliasse oli eelmisel aastal, mis ühtasi oli ka reis, kuhu ma esimest korda koos oma peikaga lendasin. Kuigi ees ootas juba tuttav riik, siis tegelikkuses oli see hoopis teistsugune kogemus- tegemist oli mõnusalt omas rütmis kulgeva seiklusega (justkui itaallaste enda elu), kus tabasid meid jällegi omamoodi viperused, mis andsid meile suurepärased mälestused, mida meenutamegi tänagi muie suul. Näiteks suutsin ma kogemata meile leida majutused veidi kentsakatesse kohtadesse või me mõlemad saime puhtalt oma enda lolluse tõttu päikesepõletuse. Samuti olid selleks ajaks tekkinud ka meile ka itaallastest sõbrad, kelle valmistatud imemaitsvad pestopastad ja lustlik olek mul kunagi meelest ei lähe! Kui eelmine reis aitas pigem ennast avastada, siis seekord õppisin paremini tundma oma partnerit ja kus poleks seda veel parem teha kui just romantilises Itaalias!

Ja nüüd pürgin sellepoole, et külastada seda riiki veelkord! Kuigi mõlemad eelnevad reisid on saanud ka blogis kajastust, siis kunagi ei ole ma sinna tänu blogile sõitnud. Kui ma tõesti peaksin olema väljavalitu, siis täituks minu järgmine unistus- sõita tänu blogile (töö)reisile ja võtta ette midagi vahvat! Tunnen, kuidas olen nende aastatega nii palju arenenud ja kuidas on see ka mu oma kätega loodud blogis kajastunud, minu jaoks oleks see üritus justkui suurim tunnustus ja palk aastate jooksul tehtud töö ja vaeva eest! Mis kõige tähtsam, tänu sellele reisile saaksin ühendada oma teise huviala, milleks on looduskosmeetika. Olen juba aastaid hinnanud firmasid, kes on ennast üles töötanud ja edukaks saanud, sest nii on ju ka blogidega, me kõik oleme alustanud nullist ja see, kuidas üks asi võib saada nii armsaks ja edukaks on lihtsalt uskumatu, eriti kui oled ise sellesse palju panustanud. Kuigi praegu olen pannud rõhku meie kodumaistele looduskosmeetika firmadele, siis kindlasti olen avatud ka välismaa ettevõtetele ning Bottega Verde oleks just suurepäraseks alustsueks!

La vita è un sogno!

Make-Up for Festival

 CLICK HERE FOR ENGLISH VERSION

Hello!
Peale kõiki neid ilu- ja ürituste postitusi saan vahelduseks jälle oma lemmikpostitusi teha ning näidata teile oma uut outfiti! Tegelikult pidi see postitus olema puhtalt pühendatud Essence'i meigitoodetele ja minu glitter/ festivali meigile, aga kuna mulle juhuslikult meeldis üks täispikkuses tehtud foto (kus ma kandsin oma pidžaamapükse- awkward...), siis muutsin ruttu riietuse ümber ja nii näetegi peale festivali meigi/soengu ka mu lemmik festvalipükse ja mu uut lemmikutoppi! 

Kuna hetkel on käimas "Essence otsib glitter meigi superstaari" konkurss, siis mõtlesin lihtsalt kogemuse pärast sellest osa võtta ning tänanses postituses jagangi teiega tulemust! Alates juulist peaks kõiki meigilooke nägema Essence'i Facebooki ja Instagrami lehel, kuna võitja valib välja just publik, siis kindlasti jälgige Essence'i Facebooki lehte ja toetage oma lemmikuid, usun, et sealt saab ka lahedaid ideid, kuidas oma meigile särts lisada! Kuigi olen ka varem nende tooteid kasutanud, siis seekord sain päris palju uusi asju katsetada ja selle eest saan tänada vaid Essence'i toredat tiimi, kes mulle mõned tooted saatis! 

Kuigi allpool toon välja ka kogu nimekirja Essence'i toodetest, mida selle meigi puhul kasutasin, siis tahan eraldi välja tuua oma uued lemmikud: Get Your Glitter On! lahtine glitter & pigmendid toonis Life of the Party (see roosa toon näeb lihtsalt nii lahe välja, eriti päris elus!), Get Your Glitter On! Sära aluskreem (sellel on nii kaunis roosakas sära, mida saaks ka lihtsalt highlighterina kasutada), Holo Wow! särapulk (sain selle juba IBK kinkekotist, kindlasti üks mu lemmik highlightereid!) ja Storytelleri lauvärvipalett toonis Happy Ever After (viimasel ajal olnud parim hommikune ärataja, sest nii põnev on iga päev uusi toone proovida, samuti meeldib mulle väga pigment!). Väga põnevad on ka Metal Shock lauvärvid ja muidugi ei saa ma mainimata jätta oma lemmiklainerit Eyeliner Pen Waterproof. Ainus toode, milles pettusin oli Fancy False Lashes (kunstripsmed), minu jaoks olid nad natukene liiga pikad ja väga pehmed, ehk neid oli raske paigaldada. 

Samal päeval, loetud minutid peale seda samast fotosessiooni tahtsin paar pilti teha ka oma pere koeraga. Õnnetul kombel ja endale arusaamata segasin ma teda aga liiga palju ning ilma mingisugust hoiatus andmata ründas ta ühel hetkel mu krunni, mille käigus riivas tema kihv vastu mu pead. Kogu olukord lõppes kohalikus EMO-s, kust väljusin kolme õmblusega ning magasin maha oma täditütre lõpetamise. Seega järgmine kord mõtlen natukene paremini läbi, kui tahan mõnda lahedat pilti saada. Ma ei süüdista oma koera üldse, sest olin ise liiga pealetükkiv, kuid mõnda aega vaataksin teda meeleldi ainult kaugusest. 

Olge siis ikka tublid, mõelge läbi, enne kui pilte teete, ja ärge unustage oma lemmikmeikidele hääli andmast!
Cheers! 

Meigiks kasutasin järgnevaid Essence'i tooteid: 

PS! Tegemist on koostöö postitusega! 

Top: Bershka/ Trousers: from Bratislava/ Sneakers: Stradivarius
Photos by Olaf 

Eesti Blogiauhinnad 2018


Hello!
Nagu enamus blogihuvilistele teada, siis laupäeval toimus järjekordne Eesti Blogiauhindade jagamine, mis seekord leidis aset Vabal Laval. Kuigi võistlusest võtsin osa juba kolmandat aastat järjest, siis tänu erinevatele põhjustele jõudsin üritusele alles esimest korda. Kui minult sama päeva õhtul küsiti, et kuidas üritus siis ka oli, siis olid mul küllaltki neutraalsed suhted- ei olnud see meeliülendav kogemus, aga ega midagi katastroofiliselt halba ka ei olnud (kui välja arvata ühe neiu väga kohatu kommentaar). 

Mulle väga meeldis toimumispaik, selle kaunistused ja mõnus vibe. Siiski olid mõned pisikesed detailid, mis mulle ei meeldinud. Näiteks olin ma veidi skeptiline töötubades olnud kott-toolide suhtes, sest ma ise olin üleni valges, suhteliselt kergesti kortsuvates pükstes ning kontsadega, seega mitte just kõige õigem riietus kott-toolis istumiseks, samuti kujutan ette, kui ebameeldiv on seal ka kleidi/ seelikuga istuda, kuid kuna ma sellistest asjades ennast tavaliselt heidutada ei lase, siis istusin ka mina terve töötoa aja just kott-toolis. Ühest küljest tekitasid kott-toolid küll mõnusat keskkonda, kuid kuna minu meelest on tegemist siiski viisakapoolsema üritusega, siis mugavuse mõttes ei olnud see parim lahendus. Küll aga meeldis mulle armas söögilaud ja photoboothi olemasolu, nüüd on mul lausa külmkapi peal tore mälestus möödunud õhtust! 

Töötoad- valida oli Samsungi/Siiri Kumari ning Promoty/Merili Mäe töötoa vahel. Kuna tundsin (ja tunnen siiani) et mul oleks vaja rohkem teadmisi sotsiaalmeedia haldamisest, siis seekord valisin Promoty toa, kuigi oleks väga tahtnud ka Siiri õpetussõnu kuulda! Kahjuks pidin jälle natuke pettuma, sest ma justkui teadsin enamus põhitõdesid ja need ei viinud mind sellest praegusest surnust ringist edasi, siiski ootan huviga Promoty uusi koolitusi! 

Üllataval kombel kohal suhteliselt vähe tuttavaid nägusid, ma eeldasin, et suured näod sinna arvatavasti ei tulegi, aga ma lootsin näiteks enda kategooriast rohkem inimesi näha. Siiski oli rahvast päris palju, kui paljud neist aga tegelikult blogijad olid, seda on raske öelda.  

Autasustamisel meeldis mulle väga kuidas nominete ette kanti, siiski oleks minu meelest olnud armas kui kui ülejäänud esikolmik (peale võitja) oleks samal õhtul selgunud ja nad oleks näiteks tänukirja saanud. Saan aru, et selline asi teeb üritust kõvasti pikemaks, aga millegipärast jäi see mind ikkagi painama. Minu meelest oleks võinud ka juba praegusel jagamisel paus sees olla, sest tundsin kuidas peale pooli kategooriaid oli rahvas kuidagi rahutu ja ma ise olin samuti väsinud. Kuigi alguses öeldi, et tegu on vaba õhkkonnaga ja võib vahepeal kohalt ära minna, siis tegelikkuses olid enamus inimesed siiski paigal sest 1) kes see viitsib hakata pimedas kuskil komberdama ja 2) mina oleks ennast lihtsalt ebamugavalt tundund kui kuidagi kesest auhindade üleandimist püsti tõusen, pealegi tahtsin ma näha kõiki, kes auhinna said, seega oleks väike paus mõnus olnud ja nii saab ka tulevikus esikolmikule ikkagi asjad kätte anda. Kahjuks ei meeldinud mulle Anu Saagim õhtujuhina, alguses oli nagu päris tore, aga lõpuks tundsin, kuidas üritati draamat üles kiskuda ja see tekitas lihtsalt ebameeldivust, samuti see, kuidas kohati poldud võitjate blogidega üldse kursis ja lahmiti lihtsalt suvalisi küsimusi, see-eest võitjate intervjueerimine oli jälle hea mõte, lihtsalt võiks teha seda mõni soojem ja blogidega rohkem kursis olev inimene. Lisaks meeldis mulle mõte anda tulevikus eriauhindasid, mis paneks võib-olla märkama rohkem ka väiksemaid blogijaid, ka nemad vajavad tunnustust! 

Tegelikult ei plaaninud ma üldse nii negatiivset postitust teha, mul on väga hea meel, et selline üritus toimub, sest mulle tundub, et see annab ka blogijatele oma hobis/töös särtsu juurde. Samuti olles korraldanud ise erinevaid üritusi tean täpselt kui raske on seda kõike teha, seega suur kiitus korraldajatele, sest tegelikult tuli üritus ju päris hästi välja!

Ja muidugi suur suur suur aitäh kõigile, kes minu poolt hääletasin, sain sellel aastal ilu- ja moeblogide kategooriast 23 osaleja seast 7. koha ja ma olen ääretult õnnelik selle üle, sest eesmärk oli pääseda TOP 10-sse!!! Kui teistes kategooriates ei võtnud päris paljud suured blogijad osa, siis minu omas olid enamus vanad olijad esindatud, seega on mul väga hea meel nende tublide blogijate kõrval olla. Eks muidugi on kõik ka promomises kinni ja lõppude lõpuks on need lihtsalt numbrid, kuid sellegipoolest oli see armas üllatus!
Suured kallid teile!
Cheers! 

Photos by Annika Tamme (2) and Martin Ahven 
Back to Top