Powered by Blogger.

IBK Kinkekoti Sisu



Hello!
Umbes kuu eest toimus järjekordne Ilublogijate Kokkutulek, kuhu ka mul õnnestus sellel aastal esimest korda minna. Emotsioonidest ürituse kohta kirjutasin juba SELLES postituses, täna, peale kuu aega katsetamist näitan teile aga üksikasjaliselt kinkekoti sisu ning räägin lähemalt oma lemmikutest! Kindlasti olge tähelepanelikud lähipäevadel, sest varsti tahan ka teile mõned tooted ära anda!
Let's begin! 

SNÄKID:
Teine rida: Salvesti Smushie supersmuutid (mustsõstra-kookosesmuuti chia seemntega, mustika-jogurtismuuti kinoa helvetega, mango-apelsinismuuti datlitega)/ Alma kreeka jogurt (mango-kookospiim, pirni-mee)/ Fazeri Domino küpsised/ Fazeri piimašokolaad Domino küpsistega.
Esimene rida: Yummikommid (Sour Beans, Organic Fruit)/ What the Fruit snäkk (vaarikas)/ Yummi pulgakommid (mustikas, virsiku, arbuus). 

Pean tunnistama, et kõige kehvem olin ma snäkkide katsetamises, minu lemmikuteks ostusid Yummikommid, eriti Sour Beansid. Suure elevusega proovisin ka Smushie smuutit, siinkohal ei saa ma aga 100% konstruktiivset kriitikat anda, sest ma pole kindel, kas see esimene pakk, mida ma proovisin, oli sooja käes juba pahaks läinud või ta maitseski kahtlaselt hapukalt. Igatahes käsi kohe kuidagi ei tõusnud järgmiseid jooma. Aga ma arvan, et ühel ilusal päeval proovin ma selle ikkagi ära, nii värskelt kui vähegi võimalik. 

JUUKSEHOOLDUS:
Toni&Guy Sky High Volume kuivšampoon / Toni&Guy Intense Softness šampoon/ Toni&Guy Intense Softness palsam/ Toni&Guy Sea Salt Texturing Spray (meresoola spray).

Aga nüüd juba ilutoodete juurde, et neid lihtsam jälgida oleks, jagasin nad väikestesse kategooriatesse. Juustehooldustooteid sain ainult Toni&Guy firma poolt ja ma pean ütlema, et ma üllatusin väga meeldivalt nende šampoonis ja palsamis, kindlasti lõid nad mu vanade lemmikute esikoha kõikuma, sest nende toodete lõhn on imeline, lisaks sellele jätavad nad juuksed väga mõnusaks, siiski tundus mulle, et šampoon kuivatas mu peanahka rohkem, kui mõni teine toode seda teinud on. Väga põnev oli ka proovida meresoola sprayd, alguses olin ma üsna segaduses, kellele see sobib ja kuidas seda kasutada, aga nii palju kui ma erinevaid iluvideod vaatasin, siis sealsete seletuste kohaselt on see pigem hea loomuliku laine ja lokiga juustele, sest see annab lokkidele veel parema kuju. Minu juuksed on pikad, libedad ja ülimalt sirged, seega peale ülimõnusa lõhna ja kerge pehmuse ma sellelt tootelt midagi ei saanud, seega kasutan oma Jungle Fever Wild Straight Sprayd edasi. Lasin toodet katsetada ka oma tädil, kellel on loomulikult laines juuksed, talle tundus, et seda kasutades olid juuksed kauem puhtamad, kuid pikemas perspektiivis kuivatas neid rohkem. Tema sõnul juuksed rohkem lokki ei läinud, aga ta ei kasutanud ka fööni, mida videos tehti. Siiski on minu meelest antud toode sobivam rohkem lokkis juustega inimestele.  

NÄOHOOLDUS: 
Teine rida: Signe Seebid Luksuslik näoõli (jasmiin)/ Berrichi Day Cream Age Defence (päevakreem)/ Mossa Age Exellence Miracle Peel (mask)/ Lumi antioksüdantidega päevakreem/ Bioderma Sensibo H2O Make-up Removal (meigieemaldaja)/ Lemongrass House Foaming Face Cleanser (näovaht).
Esimene rida: Turbliss Bioaktiivne turbamask (kõikidele nahatüüpidele)/ Pixi Glow Mud Cleanser (mask)/ Pixi Clow Tonic (näotoonik).

Kindlasti minu jaoks üks kõige põnevamaid kategooriad, nii palju brände, mida ma olen tahtnud juba ammu kasutada! Väga palju elevust valmistasid mulle Lumi ja Berrichi näokreemide kasutamine, mõlemad meeldisid mulle väga ja toimisid edukalt, kui aga lemmik valida, siis ühe punktiga võidaks Berrichi, sest selle lõhn meeldis mulle rohkem, kuigi mõlemad kreemid on üsna lõhnatud. Näoõlidega olen ma alati kahtlev olnud, kuid Signe Seepide Jasmiini näoõli oli tegelikult päris mõnus ning kui mingil põhjusel peaksid mu kreemid kuskile kaduma, siis võiksin vabalt ka näoõli kasutada.

Ka näomaskide katsetamine oli põnev! Kuigi kõik tegid oma tööd hästi, siis mulle oli kõige sümpaatsem Pixi oma, minu näole mõjus ta kuidagi kõige mõnusamalt ja seda oli ka kõige lihtsam kasutada. Turblissi näomask on aga vahva oma värvuse poolest ja ma kujutan oma vaimusilmas ette, kuidas kasutaksin seda veel kuskil vahval tüdrukute õhtul või siis, kui ma mõnel õhtul tahan veidi pikemalt iluprotseduure teha, minu jaoks oli natukene tüütu koguaeg kontrollida, et mask ikka näos niiske oleks, sest õpetus ütles, et sellel ei tohi kuivada lasta. Mossa mask tundus mu näole natukene karmivõitu ja kui ma peale selle kasutamist kandsin peale Lumi kreemi, siis tekkis mul lühiajaline reaktsoon, mille käigus nägu tõmbus täiesti punaseks, isegi veidi nõgeselööbeliseks ja kiheles imelikult, katsetasin seda korduvalt, sest tahtsin olla kindel kas ikka just need 2 toodet omavahel niimoodi reageerivad ja mul tekkis selline asi iga kord, lihtsal esimesel korral oli reakstioon kõige tugevam. Mossa näomask ja Berrichi näokreem omavahel niimoodi ei reageerinud. Siinkohal tahan meelde tuletada, et ma ei taha mitte kedagi maha teha, iga inimene on erinev ja ka meie reaktsoon toodetele on erinev, eraldi tegid need tooted väga head tööd! Ma ei tea, kas nii peabki olema, aga pärast igat maskitamist (ükskõik millise tootega neist) pidin mina oma kuiva näonahka alati ka kreemitama. Tegelikult oli kingikotis ka Holika Holika näomask (mille ma kogemata unustasin pildile püüda), selline mis on kanga laadsest materjalist, minu puhul jällegi esimese sellelaadse tootega ja selles pettusin küll kõvasti, sest pärast kasutamist jäi nägu kuidagi nii ligane ja kleepuv. 

Mulle meeldis väga ka Pixi näotoonik, mis minu puhul kuivatas küll veidi näonahka, aga mitte märgatavalt. Üheks mu uueks meigieemaldajaks võib pidada aga just Bioderma Sensibo H2O-te, kui ta vaid mu veekindla silmalaineri ka rutem maha võtaks... muidu väga mõnus toode, jätab naha pehmeks ja mõnusaks ning teeb meigieemalduse protsessi eriti lihtsaks. Kõige vastumeelsem toode oli Lemongrassi näovaht, mulle lihtsalt ei sobi tooted, mida peab näolt veega maha pesema (v.a maskid), sest tihti kuivatab see mu näonahaka veel rohkem, samuti oli sidruni lõhn minu jaoks natukene liiga intensiivne, aga see-eest oli vahu koostis megamõnus. 

 KEHAHOOLDUS: 
Teine rida: Holika Holika Aloe Soothing Gel/ Dove Relaxing Ritual dušigeel (lavender)/ Dove Invigorating Ritual kehapiim/ Dove Shower raseerimisvaht (kookoseõliga)/ GMT Beauty Relaxing Anti Swelling Gel for Legs (paistetusvastane geel)/ Signe Seebid kristalldeodorant (roos)/ Dove Restoring Ritual kätekreem (kookos).  
Esimene rida: Sandrelle kehasuflee (virsik)/ Sandrelle kehakoorija (roosa vaarikas)/ Dr. Bronner's All One Citrus Orange Pure-Castile Bar Soap (seep)/ Australian Gold isepruunistajad.

Üks hädavajalik ilutoode, milleta ma hakkama ei saaks, on kehakreem. IBK kingikoti hulgast kujunesid välja kaks uut lemmikut, mille edaspidist kasutamist ma ei jõua juba ära oodata. Üheks on Sandrelle kehasuflee- APPI, kas saab lihtsalt veel mõnusamalt, pehmemat, isuäratavalt lõhnavamat ja nunnumat asja olla?- Ma kahtlen selles sügavalt, mina jäin kehasufleega (ja etteruttavalt võin öelda, et ka kehakoorijaga) väga rahule, peale pehme naha, on plussiks veel kergelt sädelev nahk, mis näeb suviti eriti hea välja! Kõige suurem ülletaja oli aga Holika Holika Aloe geel, ma ei osanud sellest tootest midagi arvata ja olin üsna kindel, et annan selle ära, aga kui pärast esimest kasutuskorda oli mu nahk justkui siidiks muutunud, ei tulnud mul enam mõttesegi seda kellelegi jagada, sest ma tahan seda ise veel ja veel kasutada. Pluss pidavalt see olema hea päikesepõletuste puhul, niiet võib-olla möödub see suvi mu naha jaoks veidi valutumalt, kui tavaliselt #punapea.  

Dove'i dušigeeliga tegin ma täpselt nii palju tutvust, kui seda ainult nuusutades, sest ma üldiselt vihkan lavendri lõhna ja see toode ei pannud mind selles ümber mõtlema. Ka Dove'i kookose kätekreemi lõhn jäi mulle liiga tugevaks, üleüldse olen ma jube kehv kätekreemide kasutaja. Küll aga meeldis mulle Dove'i kookose raseerimisvaht, ma küll ei märganud, et see oleks asja kuidagi mugavamaks teinud, aga igakord kui see vaht pudelist välja tuleb, valdab mind lapsik õnnejoovastus, väiksena mängisin ma niimoodi juuksevahu pudeli tühjaks. Nagu enne mainitud siis minu suureks lemmikuks osutus ka Sandrelle vaarika kehakoorija, peale seda ei pea ma isegi üldiselt ennast kreemitama, seda mõnusat nahka ei jätku küll mitmeks päevaks, aga vähemalt võtab duššijärgse kuiva naha ja sügeluse ära (nüüd vist mõistate, miks ma kehakreeme fännan). Üks miinus sellel siiski on (peale selle, et ma seda terve kasutamise aja jooksul süüa tahaksin)- see meenutab mulle kohati lõhnapoolest mu lapsepõlve köhasiirupit. Too much infomation? Mulle väga meeldis ka Dr Bronners'i seep, aga seda mitte nii väga enda peal kasutades, vaid just mu meigipintslite peal, mega hästi tegi need puhtaks- I approve! 

Kaks põnevat toodet, millest ma ei osanud midagi loota või olin pigem skeptiline, olid Signe Seebi kristalldeodorant ja GMT Beauty tursevastane kreem. Kristalldeodorant töötab päris edukalt, võib-olla mitte just siis, kui väljas on megapalav ja ma pean kedagi kuskilt kraavist päästma, aga suures joones ajas ta asja ilusti ära. Samas ei ole ma ka väga suur higistaja, niiet kõigile ma seda 100% ei soovitaks. Samuti ei saa ma öelda et roosi lõhn mu lemmik oleks, millegipärast meenutab see mulle eakaid naisterahvaid, siiski ületas toode kõvasti mu ootusi. Tursealandus kreemiga vist nii hästi ei läinud. Okei, ajal, mil ma seda proovisin, ei olnud mu jalad ka turses (mida ei juhtu tavaliselt kunagi), aga nad valutasid, mis juhtub peale tööpäeva sageli. Kahjuks ma mingit mõju ei tundnud, ainult natukene kleepumistunnet (vb kasutasin liiga vähe? või vale asja puhul?), igastahes on tal korralik ravimi lõhn juures (mis mind ei häiri), aga peika nägu oli küll seda "sinepit" (tema sõnad) peale määrides väga viltune- ühesõnaga, ma arvan, et see toode vajab veel teist võimalust. 

 MEIGITOOTED: 
Teine rida: Pixi Lip Icing (huuleläige toonis Cake)/  Revlon Lip Lacquer (toonis 560 Fire Opal)/ NYX Slip Tease Full Color Lip Oil (toonis Entice Tentation)/ Avon matt huulepulk (toonis Adoring Love)/ Essence Colour up! Shine on! huulepulk (toonis nr 10 Rosey Glitz)/ Essence Halo Wow! Sparkle Stick (sära pulk)/ Holika Holika Lazy and Joy All Night Tint (toonis Jackpot Orange)/  Essence Get Your Glitter On! (lahtine glitter nr 01 Star Child)/ NYX Metallic Glitter (toonis 05 Lumi-Lite).
Esimene rida: Revlon kulmupliitas (toonis 220 Dark Brown), Avon Mark ripsmetuššid (Big&Daring, Big&Multiplied, Big& False Lash), Revlon Colorstay jumestuskreem (toonis sand beige).

Ja nüüd see kõige magusam osa- meigitooted! Alustame silmadest- Avon oli meile välja pannud lausa 3 ripsmetušši, mina jäin nendest kindlaks Big&False Lashi omale, ma ei saa öelda, et tegemist on parima ripsetuššiga maailmas, aga järelikult mulle ikka meeldib, kui ma seda üle kuu juba kasutanud olen. See-eest oli aga Revloni kulmupliiats üks esimesi asju, mis ma nurka viskasin, sest Dark Brown on minu jaoks kaugeltki liiga tume toon. 

 Samuti olen ma kahevahel Essence'i glitteriga, kuidagi ei ole lihtsalt mina, see-eest meeldib mulle väga aga NYXi glitter, mida on eriti hea esinemistel kasutada. Mulle väga meeldis ka Essence'i särapulk, mis annab mõnusalt roosaka hologram efekti, jällegi üks toodetest, mida ma olen hakanud pea igapäevaselt kasutama. 

Võib öelda, et ainuke huuletoode, mis mulle tegelikult meeldis oli NYX Slip Tease'i oma- mugav kanda ja värv on ilus. Revloni punane huuleläige tundus minu jaoks kaugeltki liiga kleepuv ja läikiv, (väga võimalik, et seda tuleks tegelikult juba värvitud huulte peale kanda), igatahes mu lemmik punast huulepulka see esikohalt ei löönud ja koos ma ka neid katsetada ei tahtnud. Pixi huuleläikega valdasid mind samuti erinevad emotsioonid, alguses olin ma segaduses, kuidas seda kasutama peaks, siis ma justkui sain sellest aru ja see tundus nii lahe mõte, aga kui ma seda lõpuks huulepulga peale kandsin, siis ei jäänud neid sädelevaid osakesi üldse näha ja ma olin pettunud. Ka huulepulkadega ei jäänud ma väga rahule, nii Essence'i  kui Avoni toonid ei olnud lihtsalt päris minu jaoks, kuigi ma kaalusun Avoni huulepulga endale jätmist kaua. Kõige segasemaks jäi mulle aga Holika Holika huuletoode, ma pole kindel, kuidas seda täpselt kaustama peaks, aga nähes juba seda oranži tooni, otsustasin ma selle kellelegi targemale ja julgemale anda. 

AKSESSUAARID/LISA: 
Iluguru ajakiri/ meigikotid (dPäike Avon, NYX)/ Kuma  Butterfly Effect Earrings

Ja kõige lõpetuseks veel mõned nunnud meigikotikesed, IG ajakiri ja KUMA kahtepidi kantavad kõrvarõngad, millest ma SELLES postuses juba rääkinud olen, kuna mul on neid nüüd 2 paari, siis hoidke silma peal minu INSTAGRAMI kontol , sest peagi otsin sealt ühele paarile uue omaniku! 

Ja selline see hiigelsuur kinkekoti sisu oligi, olen väga õnnelik, et mulle selline vahva katsetamise võimalus anti, uus lemmikuid tekkis palju juurde!
Ja varsti saan ma osake kingikotist ka teiega jagada!
Cheers! 

Next Stop: Utrecht & Keukenhof




Hello!
Olen lõpuks tagasi Hollandi reisi teise ehk viimase osaga! Sellel korral jagan oma muljeid meie ööbimispaiga linnast Utrechtist ja lilleparadiisist Keukenhofist! 
Have fun! 

Asukoht:
Utrecht ja Keukenhof, Holland 

Reisi kestvus: 
Uterchtis olime iga päev (4 täispikka päeva), kuid linnaga tutvusime põhjalikumalt ainult ühel päeval. Keukenhofis viibisime pool päeva. 

Sihtkohta reisimine: 
Utercht: Meie tee Utrechti algas juba lennujaamast, kui võtsime sinna suunduva rongi. Nagu ka eelmises postituses mainitud, olid rongid kõik kiired ja mugavad ning  probleeme nendega ei tekkinud. Üheotsa pilet maksis täiskavanule 8.80€ ning sõit võttis aega umbes pool tundi.
Keukenhof: Sinna minemiseks on tegelikult päris palju võimalusi, kõige paremini on süsteem lahti seletatud nende enda ametlikult kodulehel SIIN. Keukenhofi saamiseks tuli meil sõita Utrechtis esmalt tagasi rongiga lennujaama ning võtta sealt buss nr 858. Kuna piletite süsteem oli veidi segane ning üritasime järjekordades seismist vältida, siis ostsime eelnevalt ära juba Keukenhofi bussi+ Keukenhofi sissepääsu kombo piletid, mille hinnaks täiskasvanule on 24,50€. Bussiga sõidab lennujaamast sihtkohta umbes 30-50 minutit, oleneb kellast ja rahvamassist.

Kohalik eripära:
Kogu Hollandi reisi vältel tuli meil maadelda pangakaardi süsteemiga, nimelt ei aksepteerinud paljud poed (isegi toidupoed) Mastecardi (miks?- sellest me lõpuni aru ei saanudki), sealjuures oli sularahaautomaate eriti raske leida (mõnikord on need olemas toidupoes), seega varuge kaasa sularaha!
Utrecht: Utrecht on mõnus linnake, Amsterdamist umbes pooletunnise rongisõidu kaugusel, minu jaoks oli tegemist justkui Amsterdami pisema, vaiksema ja ilusama versiooniga, kui vähegi võimalik soovitan just sinna linna võtta ööbimise, sest just sellest linnast sain mina selle kõige mõnusama Hollandi kogemuse.
Keukenhof: Lilleaed on külastamiseks avatud vaid 2 kuud aastas ehk märtist maini, hetkel on see juba suletud, järgmine võimalus külastamiseks on 21.märts-19.mai 2019. Meie käisime seal aprilli lõpus ja just sellel hetkel olid enamus lilledest õide puhkenud. Parim aeg külastamiseks on hommikuti enne 11.00 või pärast kella 15.00 ning kolmel esimesel nädalapäeval, sest siis on rahvast kõige vähem, kindlasti oleneb palju ka ilmast, näiteks meie külastus juhtus olema reedel, umbes kella 13.00-14.00 ajal ja super ilusa ilamaga, seega oli kohal ka väga palju rahvast ning sinna minnes seisime bussi järjekorras umbes tund aega (hoolimata sellest, et pilet oli ostetud, kõik seisvad samas järjekorras), Buss sõidab välja 14 korda tunnis, seega võite ette kujutada, kui palju inimesi seal oli. Keukenhofis on võimalus tellida ka endale tulbisibulaid, otsest müüki ei toimu, sest sibulad kasvavad alles põllu peale, kuid see-eest saab vaadata suurt albumit, valida endale sealt meelepärased ning täita tellimisleht, sibulad peaksid kohale jõudma umbes augustis, 5-10 sibula hind jäi 10-25€ vahele. Kahjuks Eestisse sibulaid ei saadeta, sest väidetavalt ei jõua need omanikele kohale, vaid pakid saadetakse tagasi, siiski on enamus Euroopa riikidesse ja USA-sse neid võimalik tellida, arvatavasti ka teistesse riikidesse. Samuti hoiatati meid nende eest, kes üritavad kevadel müüa tulpide sibulaid, need sibulad pidavat juba liiga vanad olema niiet neid ei ole mõtet osta!

Majutus:
Nagu juba eelnevalt mainitud ööbisime sellel korral Utrechtis ning lausa ainult meie päral olevas korteris/ majas nimega Pauwstraat Apartment. Iseenesest jäime ööbimispaigaga väga rahule, omanik oli tore, maja oli ilus, kuid minu jaoks veidi kulunud väljanägemisega (pildid bookingus on üsna tõesed), toad jooksid läbi kolme korruse (all köök, 2. korrusel elutuba, 3 korrusel magamistuba ja vannituba) ning asukoht oli super, kesklinnas ja väga lähedal rongijaamale (umbes 5-10 minutit kõndmist), samuti olid lähedal toidupood ja erinevad söögikohad. Majas oli olemas kõik vajalik: rätikud, köögitarbed, osad maitseained, föön jne. Siiski tuleb arvestada sellega, et majas asuvad trepid on järsud, seega väikelastele ning neile, kellel on käimisega probleeme ma seda kohta ei soovitaks, lisaks sellele on majal paberõhukesed seinad, seega on kõike väljaspool korterit väga hästi kuulda, meie puhul näiteks ühte üpriski lärmakat naabrit. Siiski olin ööbimiskohaga pigem rahul, kuigi ma ei ole kindel kas hinna ja kvaliteedi suhe päris paigas oli.

Vaatamisväärsused:
Utrecht: Minu jaoks on Utrecht täpselt sellise paraja surusega linn, kuhu igale poole saab kõndida jala, vähemalt peamiste vaatamisväärsuste juurde, kuigi inimestel on erinevad huvid, siis meie jõusime linna nö läbi käia poole päevaga. Kindlasti minu kõige lemmikumaks kohaks oli Dom torn, kuhu iga tunni tagant toimub ka ekskursioon, ilma selleta torni ei lastagi, pilet täiskavanule maksab 9€, siiski pean tõdema, et vaade torni otsast polnud just midagi erilist. Ilus oli ka Dom kirik, lisaks sellele toimuvad ekskursioonid ka sama kompleksi juurde kuuluva maa-alustesse käikudesse, kus peaks olema säilmed erinevatest sajanditest, kuid kuhu meie sellel korral otsustasime mitte minna, pilet sinna maksab täiskasvanule 11€. Nii torni kui käikude pileteid on võimalik osta seal samas asuvast turistipoest (seal asuvad ka väikesed kapikesed kuhu on võimalus oma suured kotis jätta, sest torni neid kaasa ei lubata) või SIIT ja SIIT! Mulle jäid silma ka kaks vahvat muuseumi, kuhu me küll ei läinud, aga mis tegelikult tundusid täitsa põnevad, nendeks olid raudteemuuseum ja Miffy muuseum, mis on pigem mõeldus lastele. Miffy on lõbus jänku tüdruk, kes on joonistaud Hollandi kunstniku Dick Bruna poolt, ma eeldan, et Miffy on midagi sarnast Hollandi lastele nagu meile on Lotte, Miffy on saanud Hollandis nii kuulsaks, et tema kujutisi võib näha igal poole, Utrecthis isegi valgusfoori peal. 
Keukenhof: Keukenhof ongi ise üks suur vaatamisväärsus, tegemist on pargiga, mis asub suurel alal (meil kulus umbes 2 tundi, et seal rahulikult kõndida), ning peale tulpide leiab sealt ka mõnigaid teisi lillesorte. 

Söögikohad:
Utercht: Utrechtis on söögikohti väga väga palju, eriti just kesklinnas, kust leiab igas variandis ja suuruses kohakesi. Meie esimeseks toidukohaks ostus Domi torni lähedal olev Bagel&Beans, kust sai osta soolaseid sõõriku võileibu, mitte just me lemmikkoht- tal ei olnud midagi viga, aga tagasi ma sinna ka ei läheks. Hommikuti tavatsesime süüa ööbimiskoha lähedal asuvas 't Koffieboontije kohvikus või krabasime midagi kaasa rongijaama kohvikutset (PS! Neil on Dunkin Donats!). Kui nüüd söögikohtade peale rohkem mõelda, siis avastasin, et lõunat me selles linnas ei söönuki ja ka õhtusööki jõudsime vaid korra nautida, seda kanaliäärses Itaalia restoranis nimega Ristornate Il Pozzo, nagu kanaliäärsele kohale omane oli seal hinnaklass veidi kallim ja ma pean tunnistama, et minu pastaroog oli üpris kehva, see-eest oli seal aga väga mõnus istuda, teine sarnane Itaalia koht asus põhimõtteliselt otse meie kodu kõrval, kuid tollel õhtul jõudsime liiga hilja sööma (10 või 11 ajal õhtul), seega jõudsime La Cantina di Davidis vaid jooke nautida, koha omanik soovitas meil järgmiseks korraks aeg broneerida, sest rahvast pidavat seal palju olema. Õhtuseks jooginaudinguks soovitan veinisõpradele aga kohta nimega VinVin, tegemist on mõnusa ja hubase kohaga (meie külastuskäigu ajal mängis seal isegi mahedaid lugusid džassbänd), kus veinivalik tundus lai olevat. Väga mõnusaid kohti tundus olevat ka rongijaama lähedal asuva kaubanduskeskuse juures ning Utrechti linnaplatsil, kus enne alkohoolse joogi tellimist tuleb dokumenti näidata.
Keukenhof: Keukenhofis on pargi peale paar toidukohta ära jaotaud, meie einestasime kiirelt umbes pargi keskel asuvas toitlustusalas, kust ostsime keskmisesse hinnaklassi kuuluvad friikartulid, mis olid väga maitsvad! Kuna meil kotte ei kontrollitud, siis eeldan, et sinna võib ka oma söögiga minna.

Vaba aeg:
Utrecht: Minu üks kõige lemmikumaid hetki Hollandis oli see, kui otsustasime minna kanali peale kanuuga sõitma, kuna Amsterdam tundus sellise teostamiseks liiga suur ja hirmutav, siis Utertchis olid kanalid just parajalt mõnusad ja vaiksed. Meie rentisime kanuud SIIT, kus tund sõitu maksis ühele inimesele 5€, lisaks sellele anti kaasa kaart, sest kanalil endal ei ole nö õiget rada märgitud ning valesti sõites võib sattuda hätta, meil läks rahulikult sõites umbes 1,5-2 tundi ning raha (sulas) tuli maksta alles peale sõitu, kindlasti soovitan kõigile kanali peale sõitma minna! Utrecht on ka väga roheline linn koos oma paljude parkidega, lugesin, et näiteks Lepelenburg Park on väga populaarne koht, minu lemmik oli aga muusikaülikooli taga asuv Pandof Sinte Marie botaanikaaed
Keukenhof: Peale tulpide vaatamise pargis, oli Keukenhofis võimalik võtta paadituur tulbipõldude vahele, kuna mul oli sellega teenusega minimaalselt väike kokkupuude, siis ma ei oska öelda kui tore või mitte nii tore kogemus see on, kuid piltide ja video põhjal tundub, et tegemist on üsna mannetu sõiduga, sest tulpe näeb kaugelt ja mitte piisavalt kõrgelt. Kahjuks ei leia ma sõidu kohta infot ka nende kodulehelt, seega ei oska ma ka pileteite saadavuse või hinna kohta midagi öelda. Mina soovitan pigem nautida pargi võlusid, sest tulbipõldude vahele tavainimetsel niikuinii jalutama minna ei lasta.

Ja selline oligi meie Hollandi reis!
Loodan, et saite teada mõne kasuliku infokillu või lihtsalt inspiratsiooni uuteks seiklusteks!
Näeme varsti!
Cheers!

Utrecht:

Keukenhof: 
Osa järjekorrast lennujaamas Keukenhofi bussile. 

Next Stop: Amsterdam & Rotterdam

Lõpuks ometi olen valmis saanud esimese postituse Hollandi reisit! Jehuuu! Kuna selle lühikese aja jooksul reisisme kokku 4 erinevas kohas, siis toon teieni 2 erinevat postitust, milles igas postiuses räägin kahest kohast. Seekord võtan fookusesse kaks Hollandi suurlinna: Amsterdam ja Rotterdam!
Tere tulemast Hollandisse! 

Asukoht:
Amsterdam ja Rotterdam, Holland 

Reisi kestvus: 
Mõlemas linnas 1 päev 

Sihtkohta reisimine: 
Kuna kogu reisi vältel ööbisime Amsterdami lähedal asuvas linnas nimega Utrecht, siis kõik meie kohalikud reisid said alguse just sealt ja eranditult rongiga, kuna just see tundus kõige kiirem ja mugavam valik, muideks Hollandis võib kohata mitmekorruseliseid ronge. Igasse meile vajalikku sihtkohta sõitsid rongid mitu korda tunnis ning olid kiired ja mugavad. Kindlasti olemas ka päeva/kuukaartide süsteem, kuid meie ostsime iga kord uued piletid, mis eeldas seda, et pilet ise (kiibiga paberkaart) maksis 1€. Lisaks sellele on olemas ronides kaks klassi, meie valisime alati teise klassi, kuid erilist vahet ma esimesega ei märganud, klassid on märgitud nii väljaspool kui seespool rongi.
Amsterdam: Edasi-tagasi teise klassi täispilet (me ei leidnud võimalust osta sooduspileteid) Utrechtist Amsterdami maksis umbes 15€ ja sõit sinna kestis umbes 25 minutit.
Rotterdam: Edasi-tagasi teise klassi täispilet Utrechtist Rotterdami maksis 21€, sõit sinna võttis aega umbes 40 minutit. 


Kohalik eripära:
Amsterdam:
Amsterdam on Hollandi kõige suurem linn. Minu jaoks oli tegemist linnaga, mis on küllakti suur, lärmakas ja paljuski pühendatud turistidele. Amsterdamis õppisime selgeks uue sõna, Geodgen- mis on tõlkimatu sõna, kuid enam-vähem tähendab "põhimõtteliselt illegaalne, aga sotsiaalselt tolereeitav", lisaks sellele sisaldab see endas kolme põhiprintsiipi: 1)Ei tee kellelegi liiga; 2)Majanduslikult kasulik 3) Mitte avalikult reklaamitav, aga kõik justkui teavad, et vajatud kaup/teenus on vastavast asutusest saadav- täpselt samal põhimõttel on välja arenenud Punaste Laternate tänava teenused või on võimalik osta teatud kohvikutest kanepikooke.

//
Rotterdam: Rotterdam on suuruselt teine linn, mis II MS ajal sai Hollandi ainukese linnana pommitada, tänu rasketele kahjutustele ehitati ajapikku üles arhitektuuriliselt väga omanäoline ja modernne linn, mis peale kõrgete, veidrate ja huvitavate majade hõlmab endas ka traditsioonilist madalmaade arhitektuuri. Rotterdami elanikkond koosneb 45% mujal välismaal sündinud inimestest, seega on seal ka väga värvikirev kultuur. Samuti asub Rotterdamis Euroopa suurim sadam.


Majutus:
Kogu reisi jooksul ööbisime imearmsas Utrechtis asuvas majas, millest pikemalt räägin juba järgmises postituses! 

Vaatamisväärsused:
Amsterdam: Amsterdamiga oli mul selline imelik suhe- ma kuidagi ootasin sellest nii palju ja kui ma lõpuks sinna jõudsin, siis tundus seal nii palju rahvast ja võltse asju, et ma ei tahtnudki enam midagi teha. Kuigi mulle pakkusid sealt huvi vaid vähesed asjad (mida ma ka kohe loetlema hakkan), siis kindlasti on seal nii mõnegi jaoks tunduvalt palju rohkem põnevaid kohti. Minu kolmeks põhieesmärkis oli ära käia Anne Franki muusemis, Punaste Laternate tänaval ja näha neid kauneid kanaleid.
 Eelneval õhtul lugesin internetist, et Anne Franki muuseumisse on võimalik osta piletid kahel moel: internetist, mida müüakse ette 2 kuud, mis tavaliselt on kõik välja müüdud ja mida saab osta ainult Anne Franki muuseumi ametlikult leheltvõi koha pealt, mille müük hakkab päeva teises pooles, umbes kella 16.00 ajal, tegelikkuses võeti vastu ainult piletid, mis oli ostetud nende kodulehelt ning füüsilist piletite müüki ei toimunud, samas lugesime ametlikult kodulehelt, et selline e-piletite süsteem (ilma füüsilise müügita) kestab kuni kesksuveni, kuna hetkel on toimumas muusemis remont (muuseum on ikka avatud). Niisiis tuli osta pilet internetist, täispileti hinnaks 10€ nägu, eelneval õhtul vaadates ei näinud ma ühtegi vaba piletit, kuid tuli välja, et samal päeval paistakse müüki veel eksta piletid, seega õnnestus mul seal muuseumis ära käia. Piletid on jaotataud ajalisteks sektoriteks, see tähendab, et iga 15 minuti tagant lastakse sisse teatud hulk inimesi, kuid nad peavad tulema kohale õigeks ajaks (see mis piletil kirjas, aega saab pileti ostmisel ise valida), muuseumis võib olla sees nii kaua kui tahetakse. Kuna muuseum on väike ja järskude treppidega, siis tuleb enne sinna minekut kindlasti liikumisraskustega inimestel sellega arvestada, kuigi muuseum ei jätnud mulle sügavat muljet, on mul siiski väga hea meel, et seal ära käisin.
Ülejäänud 2 eesmärki täitsin tausta tuuri olles, sellel korral otsustasime võtta selle Sandemns Neweurope firma alt, kus meil oli väga lahe giid nimega Rimousky ehk Rimu. Tuleb välja, et see sama firma korraldab näiteks ka tuuri, mis räägib ainult Punate Laternate tänavast ja selle kirevast ajaloost! Amsterdamis asub ka Van Goghi muuseum, mille lähedal on ka kuulust Amsterdami märk, kuna ma tundsin, et mul pole Van Goghi muuseumi jaoks veel piisavalt teadmisi, siis jäid seekord need vaatamisväärsused vahele. 

//
Rotterdam: Ka Rotterdamis võtsime tasuta tuuri, seekord aga Free Walking Tour Rotterdam firma alt, kus oli jällegi väga tore giid nimega Remy,  meid oli koos giidiga kokku vaid 7, mis tegi tuuri eriti mõnusaks ja individuaalseks! Minu lemmikuteks kujunesid Kuubiku majad (kuhu on võimalik ka sisse minna), jõuluvana kuju, linnavalitsuse maja ja Erasmuse sild, kuhu kogenenud erasmuslasena oleks mul olnud patt mitte minna. Peale selle on võimalik võtta erinevaid tuure sadamasse (üksinda ei soovitata sinna minna, sest see on lihtsalt nii massiivne) ning eriti lahe tundus veebussi tuur, kahjuks ei jätkunud meil piisavalt aega ning jaksu, et minna sadamasse ja veebussi me lihtsalt ei leidnud üles. Kindlasti võib põnev olla ka meremuuseum

Söögikohad:

Amsterdam: Otsides infot Amsterdami kohta, leidsin, et seal peaks kindlasti ära proovima sellise toidu nagu Rijsttafel, mis põhimõtteliselt tähendab valikut erinevatset riisidest, tegemist on küll Indoneesiast pärit toiduga, kuid tänu Hollandi kolooniatega ka Euroopasse jõudnud. Tuur käigus näitas giid restorani, mis asus kohalikus Hiina linnaosas, hiljem tuli aga välja, et tegemist oli Tai restoraniga Bird, kus kahjuks selliseid riisiroogasid eipakutud, aga toit oli hea ning ka rahvahulk näitas, et tegu on väärt kohaga. 
//
Rotterdam: Tasuta tuuri käigus saime teada nii mõneski vahvast söögikohast, isegi meie puhkepaus toimus ühes neist. Esimesel päeval küsides oma öömaja omanikult rahvusliku toidu kohta, ei osanud ta meile midagi erilist välja pakkuda, kuid just Rotterdamis saime teada, et kohalikud armastavad süüa kiirtoitu nimega kapsalon, mis koosneb kebabist, juustust, kastmest ja salatist, tegemist on üsna rammusa, kuid väga maitsva toiduga, Rotterdami parimat pidavat müüdama kohas nimega Jaffa, mis asub Witte de Withstraat'i tänaval, kohake näeb välja üsna tagasihoidlik ja nii mõnegi jaoks võib-olla ka veidike eemaletõukav, kuid toit oli seal tõesti hea! Meie tuuri peatus toimus samal tänaval asuvas jäätisepoes nimega De Ijssalon, kus müüdi ülimaitsvat jäätist, eriti hea oli pistaatsia oma! Witte de Withstraat'i tänaval asub üldse palju mõnusaid kohakesi, kus leidub midagi igaühele! Üle jõe aga asub Hotel New York, mille ees saab istuda mõnusatel toolidel, juua midagi head ning nautida päikest ja merd, alkoholi seal juua ei või, küll saab seda teha aga samuti hotelli ees asuvas välikohvikus.

Vaba aeg:
Amsterdam: Amsterdam on suur linn, kus leidub kindlasti väga palju tegevusi. Kuna meie olime seal vaid päevakese, siis üleliia palju aega meil ei olnudki. Üks koht, kuhu ma oleks tahtnud minna, aga mis jäi tollel hetkel tahaplaanile oli Madame Tussaud muuseum, õnneks leidub seda ka teistes Euroopa linnades. Mõni päev enne Amsterdami minekut avastasin, et seal on ka Primark, seega võite ette kujutada, kuidas mina oma viimased 2 tundi Amsterdamis veetsin!
//

Rotterdam: Rotterdamis oli minu üheks lemmikkohaks aga Turuhoone, kus leidub väga palju lahedaid söögikohti, see koht õrnalt on sarnane meie Balti Jaama turuga. Teise laheda kogemuse osaliseks saime siis, kui tahtsime minna sõitma veebussiga, kahjuks seda me ei leidnud, kuid selle asemel saime sõita veetaksoga, mulle, kui maismaa neiule piisas 5 minutilisest sõidust täiesti, et päevane adrenaliini kogus kätte saada! Meie kasutasime veetaksot sõitmaks Turuhoone lähedalt New York Hotelli juurde, hiljem kõndisime sealt üle Erasmuse silla jälle teisele poole kallast tagasi. Üks ots kesklinnas maksab 4,50€ inimese kohta.

Ja sellised olidki meie seiklused Hollandi suurlinnades, järgmises postituses viin teid juba veidi väiksematesse ja veel armsamatesse kohtadesse!
Cheers!

Amsterdam:


Rotterdam:

Ilublogijate Kokkutulek 2018


Hello!
Enne, kui asun jutustama Hollandi seiklusest, lähen tagasi eelmisesse pühapäeva, mil toimus Ilublogijate Kokkutulek 2018. Mina külastasin seda üritust esimest korda, kuigi juba eelmisel aastal oleksin tahtnud väga minna, tollel ajal elasin veel Tšehhis, seega oli põnevus ja rõõm sellel aastal seda suurem, kui selgus, et mul ongi võimalus kohtuda teiste blogijatega (mõnda neist olen lugenud isegi aastaid ning olnud mulle suureks eeskujuks).

Mis siis Ilublogijate kokkutulek endast kujutab? Üritus algas muidugi avasõnadega (pea)korraldaja Elisabethi  ja koha (üritus toimus juuksurisalongis) omaniku Helen Heinroosi poolt. Peale seda tutvustasid meile oma tooteid ja jagasid ka muud põnevat kosmeetikaga seotud infot Berrichi (mul õnnestus loosi kaudu võita just selle firma näokreem), Lumi ja NYX-i esindajad. Muidugi ei puudunud ürituselt ka maitsvad söögid/joogid, arutlusring blogi teemadel ja võimalus teiste blogijatega rohkem tuttavaks saada. Seega oli tegemist ühe toreda päevaga, kus ilublogijatel oli võimalus veeta mõnusalt aega, kohtuda uute ja vanade nägudega ning talletada ka uut informatsiooni ilumaailma kohta. Ka mina jäin üritusega rahule, kõik oli korraldatud kenasti, mõnel hetkel tundsin ennast küll veidi üksikult, sest sõbrannasid kellega kingikoti üle muljetada või pilte teha, mul polnud, aga vast leian ka mina endale kunagi mõne vahva blogijast sõbranna. 

Kuna sellel päeval olin tavaliselt veidi rohkem elevust/kartust täis ja pildid ei tahtnud kohe üldse välja tulla, siis enamus kasutaud fotod on võetud nö ametlikust ürituse fotoalbumist. Küll aga on mul juba üles pildistatud kõik need toredad tooted, mis meid kingikotis ootasid. Postitus, kus näitan kõiki saadud tooteid ning toon välja oma lemmikuid, võib oodata umbes kuu pärast, et jõuaksin enamus toodetega natukene lähemalt tutvuda. Samuti olen pannud kõrvale mõned asjad ka teie jaoks, niiet olge valmis uueks loosimiseks, seni aga võtke kindlasti osa Instagrammis käivast KUMA liblika loosimisest! 

Cheers!

Photos by me (1) and Kalev Lait 
Back to Top