Powered by Blogger.

Urkast villani ehk minu seiklused välismaa hostelitega

Hello!
Hiljuti avaldas Kristi ühe vahva postituse hostelite teemal. Kuna ma ise olen enamus oma reisid kuskil hostelis ööbinud, siis tahtsin ka mina sellest teemast rääkida. Kuigi Kristi postitus näitab pigem, kuidas hostelid võivad väga mõnusad paigad olla (mis on ka tõsi), siis mina tahan rohkem jagada just oma apsakaid, mis on tekkinud tavaliselt tegemata jäänud kodutööst (oi kui kaua võttis mul aega, et hinna asemel hakata eelistama kvaliteeti ja reaalselt uurida enne majutusasutuste kohta- ausalt tasub uurida, minu jaoks muudab head ööbimiskoht ka reisi kohe kvaliteetsemaks). Kuigi pettumusi, katkiseid või räpaseid kohti on rohkemgi olnud, siis täna toon teieni 5 meeldejäävamait kohta, lisaks sellele jagan teiega ka oma lemmikhosteleid.
Let's start!

1) Telkimine Firenzes- camping Michelangelo
Okei, esineme koht pole küll ei apsakas ega hostel, kuna ennast nimetavad nad telkimisalaks, kuid siiski tahan ka seda lahedat kogemust jagada. Peale tavaliste telkimislaade on neil ka endapoolt üles pandud suured telglid, kus sees on narivoodid, seega pelgalt telkimislaks on seda vähe nimetada. Minu üks esimesi hostelikogemusi oligi just seal, ka tookordne Itaalia reis oli minu esimene suurem välismaa reis, seega oli tollel hetkel üllatus ilmselt veel suurem. Kuna tookord reisimise juulikuus, siis ilm sobis ideaalselt seal olemiseks, lisaks sellele asus koht väga ilusa vaateplatsi kõrval ning 10-15 minuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Kindlasti on üks eredamaid mälestusi sellest korra, kui parasjagu jalgpalli MM ja kuidas värava saamisel oli telki kuulda terve linna kaasaelamist! Samuti sain just seal oma esimese Itaalias tehtud pitsa, mis oli taevalik!


 2) Pisivargus Bratislavas- Freddy Next to Mercury
Kuigi ka minult on väga lollil moel kunagi reisil olles varastatud (õppetund for life!), siis tookordne äpardus juhtus hoopis minu sõbrannaga Slovakkias. Kõik sai alguse sellest, et ööbisime neljases unisex toas, kuna minu reisiseltskond koosnes kolmest inimeses, siis lihtne lahendus ütleb, et üks voodi jäi tühjaks, sinna maanduski keset ööd täiesti võõras noormees. Hommikul suundusid teised sööma ja mina jäin sättima, ma ei mäleta kuidas see juhtus, aga minu meelest oli alles voodis maganud noormees äkitselt koos oma asjadega kadunud. Hiljem avastas sõbranna, et oli oma rahakoti jätnud voodi peale, rahakott oli küll alles, kuid selle seest oli sularaha kadunud, ma pakun et u 50-100€ ulatuses. Ega me täpselt teada ei saanudki, kes rahaga minema kõndis, kuid valikuvõimalusi polnud just eriti palju. Siit mulle eluksajaks meelde jääv õpetus- pane alati oma isiklikud kallid asjad kindlasse kohta, eriti kui oled üksinda reisil. Hostel iseenesest oli väga okei ja kindlasti ei taha seda nende arvele kirjutada. 

3) "Klooster" Veronas: Casa San Zeno- Istituto Salesiano
Millegipärast on kõige imelikumad/naljakamad juhtumid just Itaaliast, nagu ka järgnev ööbimiskoht, mille tausta ma absoluutselt ei uurinud. Jõudes Veronasse tuli esiteks ilmsiks, et majutuskoht ei olegi turistipiirkonnas vaid hoopis rohkem linnaservas/ linnaelanike rajoonis, peale üpris pikka kõndimist kuumuses jõudsime lõpuks sihtkohta. Esimene asi mida mina märkasin oli suur rist maja katusel, okei... Läksime sisse registratuuri, mille seinalt vaatas vastu (kohaliku?) usutegelase (preestri? koha asutaja?) pilt, okei....  Oma tuppa minnes nägin vahekorrusel silti, et see osa alast on mõeldud palvetajate jaoks ja tavaturistidel sinna palun mitte siseneda , okei... Tuppa jõudes tervitas meid seinal selle sama usutegelase pilt ja ristilöödud Jeesus- alles siis sai aru ka mu reisikaaslane, et oleme sattunud oodatust teistsugusesse kohta (ta pidas preetsrit alguses jalgpalli treeneris, sest maja kõrval tundus olevat spordikool)- igastahes palusin ma meie oleku ajaks reisikaaslasel pildi koos ristiga seinalt ära koristada. Kuigi esialgne ehmatus oli suur, siis tegelikult oli tegemist vaikse, lihtsa ja viisaka kohaga, lihtsalt meil endil, kui usuvõõrastel inimestel oli esimene ehmatus suur, kuid tagantjärgi vaadates jällegi hea õppetund teha korralik uurimus koha kohta. 

Pilt: www.tripadvisor.com 

4) Ei privaatsusele Ungaris- Comebackpackers
Mis meil mõttes oli? Ma mõtlen, et neid pilte vaadates ei tundunud see koht eriti okei, seega ma pakun et mängus oli raha ja uskumine, et meil on vaja lihtsalt voodit. kus magada, sest ülejäänud ajast oleme niikuinii linnapeal. Pean tunnistama, eks ta üks naljaks koht koos omanikega ikka oli- tõsi, ööbimiskoht asus kesklinnas, aga well, meie tuba oli näiteks läbikäidav, seega keset ööund sõelusid päris paljud teised ööbijad tagumisse tuppa. Samuti tuli ilmsiks, et kesklinnas olid päris kallid toidukohad, seega ei säästsime me küll ööbimise, kuid mitte toidu pealt. Üks väheseid kohti, kus ma ilmselt päriselt enam ööbida ei tahaks!

5) Maksa, maksa, maksa- Garda- Residence Parco Del Garda
Mäletan, kuidas mu Itaalia teise reisi lõpp pidi olema ideaalne- puhkus Garda ääres, päike, hea söök ja mõnus ööbimismaja koos basseiniga- kolme tärni koht ikkagi. Kohalejõudses lajatas meid aga karm tõsiasi, et minu kodune töö oli jällegi väga kehv olnud, sest kohapeal tuli maksta deposiidiks 150€, mis anti peale reisi tagasi. Meile teatati, et peale lahkumist peab ööbimiskoht (2 magamistuba+ köök) korras ja puhas olemas, muidu võetakse koristamise eest lisaraha (50€ kui ma ei eksi), minu küsimuse peale, kas me peaksime põrandaid pesema, vastati stiilis et. ega keegi neid meie eest pesema ei tule, siiski neid me ei pesnud. Viimasel päeval tuli töötaja ning vaatas kõik üle, lisaks kontrollis et kogu tehnika ja väärisesemed alles oleks, kuna me lahkusime varahommikul, oli see tegevus eriti tüütu. Linad, lisatekid ning küte (jumal tänatud, et õues olid soojad ilmad) maksid lisaraha, seega otsustasime magada ilma linadeta, tekiks need veneaegsed karedad tekid (võite ette kujutada, kui hästi ma päikesepõletusega selle all lebada sain). Lisaks sellele puudus majast seep ja ma arvan, et ka wc-paber, kuigi viimases pole ma päris kindel, see-eest oli aga olemas põrandahari ja kööginõud. Toad ise nägid suhteliselt okeid välja, siiski oli seal üpris niikse- päeval palav ja öösel jahe. Ja tagatipuks asetses kogu elamine veel mäekünkal, kuhu peale selliseid nõudeid polnud enam isu ronida. Piltide pealt näeb ka bassini, ka sellega oli mingi teema, mis on mu mälestustest juba pühitud, sest meie seal kordagi ujumas ei käinud, kuigi ilmad olid ilusad.
 Nii palju siis mõnusast ööbimispaigast.

Nüüd aga minu TOP 3 lemmikkohatde juurde!

*Kolmas koht kuulub Barcelonas asuvale hostelile, nimega Hola Hostel Exaimpel
- hind taskukohane ja oleneb palju sellest, milline tuba valida, ma arvan et meie toas oli 6-8 inimest ja maksime u 100-120€, samuti lähedal kesklinnale. Mulle väga meeldis hosteli kujundus-moderne ja puhas, lisaks oli võimalus laenutada jalgrattaid, hinnasees oli hommikusöök (kuigi selleks tuli suhteliselt vara ärgata, sest hommikusöögi lõpus ei pruukinud enam toitu olla, söök oli väga lihtne), samuti oli neil oma päevaplaan, meie valisime sealt pub crawli, polnud just parim pidu, aga toredad valikuvõimalused siiski. Selline hostel on väga hea koht ka uute sõprade leidmiseks, kui nad just pole inimesed kes teiste rahuaega rikuvad, nagu meie toakaaslased kahjuks olid.
Kellel rohkem huvi, siis SIIN postituses olen sellest kohast rohkem kirjutanud.

Pildid: www.booking.com

*Teine koht läheb Maltal asuvale Inhawi Boutique Hostelile-
jällegi väga mõnus õhkkond, kuigi tuba andis veidi soovida, seest oli seal megamõnus aiake koos võrkkiige, oliivipuude ja basseiniga, me reaalsel elasime selle aia lõpus olevas toas. Asukohalt jällegi väga heas kohas ning kindlasti läheb parim hosteli töötaja ka seal tegutsevale neiule- nii rõõmus ja elunautiv inimene+ väga abivalmis, andis ka meigi kõige rumalamatele küsimustele väga informatiivseid vastuseid. Samuti oli hinnas hommikusöök, mis serveeriti mõnusas kohvikus. Jällegi hea koht sõprade leidmiseks, sest ka ühtlasi on väga mõnus.


*Ja minu absoluutselt lemmik koht on... Kreetal, Chanias asuv Cocoon City Hostel.
Mul jäi reaalselt suu lahti, kui ma sinna hostelisse sisse asutasin, kõik oli niinii ilus ja korras ja puhas ja lihtsalt imeline, väga vabalt võiks mõne korraliku hotelliga kõrvutada. Eriti mõnus oli, et voodi ette sai tõmmata kardina ja ollagi kookonis ning teistest eraldatud, samuti läks minu magamistoast uks terassile. Hommikusöök küll hinnas ei olnud ja kahjuks veetsin ma seal ainult ühe öö, kuid muljet avalamiseks sellest piisas. Hostel asub jällegi heas kohas, mõnisada meeter bussijaamast.

Pildid: www.booking.com

Boonusring! 
Kõige odavama hosteli tiitel läheb Bulgaarias, Sofias asuv Hostel 44, kui ma ei eksi, siis maksin öö ees 12€, ausalt öeldes polnud kõige hullem koht, kus ööbinud olen, kuid midagi erilist ka loota ei tasu.

Ja sellised ongi minu eredamad seiklused hostelitega olnud, kindlasti soovitan kõigil vähemalt korra elus reisil olles hostelis ööbida (on olemas ka nt kahesed toad), kuid kindlasti tehke korralik eeltöö- lugege kommetaare ja hosteli pool paika pandud reegleid (mina teen seda tavaliselt booking.comis), nii väldite ebameeldivusi.
Järgmise korrani!
Cheers! 

Varssav Checklist

Hello ja welcome back! 
Nüüdseks on mul juba saanud traditsiooniks tähistada oma sünnipäeva ka väikese reisiga, eelmine aasta oli selleks Holland, kus viibisin ka oma päris sünnipäeva päeval (vt postitust SIIT). Sellel aastal tegin reisi aga 2 nädalat varem.... Poola, just nii, kõlab veidi kummaliselt, aga kuna minu eelnev kogemus Poolaga oli vaid läbisõit tulles Tšehhist Eestisse , millest 3h veetsime Varrssavi bussijaamas, siis mõtlesin, et võiks ikka ära käia. Ausalt öeldes olin kindel, et ega peale nõuka majade seal väga midagi ei ole, aga tegelikult üllatas Varssav mind väga ja lahkusime sealt tõelise sooja tundega hinges!
Kinnitage turvavööd, me lähme Poola, ja mitte bussi, vaid lennukiga! 


1. Kasuta ühistransporti
Kuigi Varssav on väga hästi varustatud nii trammide, busside, kui rongidega (nt tulime lennujaamast kesklinna rongi ja trammiga),  siis tahtsin siin ära märkida ka metroo, meie kasutasime seda küll vähe, sest tegelikult on enamus vaatamisväärused kõik kõnnitaval kaugusel, samuti pole  metroorongid kui ka peatused erilised (võrreldes St. Peterburi kunstiteostega), kuid siiski teate, et see võimalus on olemas! Muideks kõigi eelnimetud transportide jaoks on olemas üks pilet, meil vedas eriti, kuna olime Varssavit külatasmas nädalavahetusel, saime kasutada nädalavahetuse grupipiletit, mis maksis 40 zlotti (laias laastus on 1€ 4 zlotti), üksik nädalavahetuse pilet maksab 24 zlotti, ning see kehtib reedel kella 19.00- esmaspäev kella 08.00ni, rohkem infot leiab SIIT

Minu tõeline lemmik oli aga laenutatav elektriline tõukeratas. Varssavis nägime kahte firmat, meie valmisime suvaliselt LIME omad. Tõmba Lime app- leia kaardilt sinule lähim tõukeratas (PS! Vanalinnas on neid meeletult)- skänneri tõuksil olev ribakood ja alusta sõitu! Kindlasti kontrolli äppis üle kui palju akut on tõukerattal, samuti läheb vaja pangakaarti, millel on krediitkaardi nr (või lihtsalt krediitkaarti). Lime sõiduhind on linnati ja ajaliselt erinev, meie sõitsime nendega u 45 minutit, ma pakun et 3-4 km ikka ja maksime näkku u 8€. Kindlasti ära unusta sõidu lõpetades ka appis sõit lõpetada!


2. Võta tasuta tuur
Ma olen käinud päris paljudes linnades tasuta tuuril, aga mitte kunagi polnud näinud, et ühe firma poolt pakutakse 6 erinevat tasuta tuuri! Kuna aeg oli piiratud, siis otsustasime  kolme Free Walkative  tuuri- vanalinna, juutide ajaloo ja alternatiiv linnaosa Praga kasuks. 

Vanalinna omaga jäin ma väga rahule ning peamised kohad, mis seal nägime kirjutan lahti juba "Vanalinn" punkti all, ühtlasi oli sellel tuuril ka kõige rohkem rahvast.

Juutide oma võtsin suurenisti sellepärast, et tahtsin näha natside poolt loodud getosid, siin maksis mulle kätte aga tegemata jäänud kodutöö- tuleb välja, et peale getode loomise, jõudsid natsid need ka hävitada, seega on näha sellest ainult üksikuid maju. Iseenesest oli tuur üpris huvitav- külastasime vanu geto piirkondi, vaatasime allesjäänud maju ja saime rohkem infot Poola juutide ajaloo ja oleviku kohta, niiet päris maha visatud aeg see ei olnud. Kuna Poolas oli enne II MS väga suur juudi kogukond, siis on neile Varssavisse ka päris palju asju pühendatud, üks selline on näiteks ka juutidest rääkiv POLIN muuseum, mis ei käsitle ainult genotsiidi teemat, vaid kaasab ka palju muud.

Praga linnaosa tuurist olin eriti põnevil, kuna kujutasin ette, et tegemist on u samasuguse kohaga nagu meie Telliskivi Loomelinnak või Ida-Berliin, kahjuks on Praga nende kohtadega võrreldes veel kõvasti oma arengust maas- seal leiab küll huvitavaid söögikohti ja tänavakunsti, vibe on rahulikum kui kesk- ja vanalinnas, enamus hommikutel on lahti kohalik turg, aga kahjuks on seal endiselt ka palju lagunenud maju ja inimesi, kes armastavad liiga tihti pudelipõhja vaadata. Iseenesest tuuri mõttes võib seal täitsa käia, üksinda oleks seal veidi raskem hakkama saada.

Kellel raha ja huvi, siis leidsin laheda tuuri, mis sisaldab endast vana tuletõrje autoga ringi vurmamist, rohkem infot selle kohta näeb SIIN.

Üks väheseid maju, mis endisest getost alles on. 

Need künkad on tekkinud pommitamisest alles jäänud majavaremetest, seega ehitati uued majad vanade varemete peale. 

Vana piir geto ja ülejäänud Varssavi vahel.

Pragas on park, kuhu on ehitatud väike saareke kahe pruunkaru jaoks.  

3. Külasta vanalinna
Kui esimesel päeval puutusin kokku ainult tohutute hallide kortermajade ja gigantsete pilvelõhkujatega, siis polnud ma sellest linnast just üleliia vaimustuses. Olukorda parandas kõvasti aga järgmisel päeval vanalinn- veidi meie omale sarnane, aga suurem ja kohati uuema arhidektuuriga. Minu jaoks koosnes vanalinn kolmest osast. Vanalinna süda- sinna jäid peamised vaatamisväärsused (kuninga loss, Taras Widokowy e torn, kust sai vaadet vanalinnale nautida, raekojaplats, kuulus merineitsi kuju, vaade jõele ja Varssavi tähtsaim kirik e St. John the Baptist Cathedral) ning kõige vanemad majad, samuti on seal Varssavi Ülikooli raamatukogu, mille katusel olevat imeline aed, kahjuks ma ise sinna ei jõudnud, kuid pildid tuduvad väga lahedad. Vanalinnast põhja poole jäi nö uus vanalinn, mis asetseb vanalinna müüride taga, seal on palju söögikohti ning kohaliku šokolaadifirma E.Wedeli pood (kust mina nt kõik oma suveniirid sain). Vanalinna südamest lõuna poole jääb pikk tänav (Krakowskie Przedmieście), mis ühendab omavahel vanalinna südant ja kesklinna, sellel tänaval on samuti palju söögikohti, mõned poed, kujud ja kirikud.

Vanalinn ise on üsna rahvarohke ning teadagi on seal ka toidukohad kallimad, siiski on see ka Varssavi üks värvilisemaitest tahkudest, mida kindlasti külastada võiks.
Fun fact: terve reisi jooksul ei kohanud me mitte ühtegi teist eestlast, isegi mitte rahvarohkes vanalinnas.


4. Külasta Palace of Culture and Science
Ehk Kultuuri ja Teaduste Palee e minu ja Marta keeles Mölakas. Tegemist on Varssavi ühe tuntuima ehitisega, Wikipedia järgi ka linna kõige pikema ehitisega (kes teab, võib-olla on üks ümberkaudsetest valmivatest pilvelõhkujatest selle tiitli juba endale rabanud) ning on ehitatud 1955 aastal, mis oli nö "kingitus" Stalinilt ja tuletab meelde kunagi valitsenud kommunistliku režiimi.
Fun fact: tegemist on nö kaheksanda õena, ülejäänud seitse sarnast pilvelõhkujat asuvad Moskvas.

Tänapäeval asuvad seal teatrid, kino, muuseumid, pubid ja isegi kaubanduskeskus, samuti saab tornist nautida vaadet Varssavile. Ka meil oli plaanis maja veidi avastada, kuigi info internetis ütles, et maja (vähemalt vaateterrass) peaks olema lahti iga päev, siis millegipärast olid meie reisil esmaspäeval uksed suletud ja niimoodi jäi see hoone avastamata.


5. Avasta Muuseume
Otsides infot Varssavi kohta, leidsin sealt ka päris palju muuseume, kuigi ma ise neist üheski ei käinud, toon välja põnevamaid/ kõige rohkem silma jäänud kohad.

Üks nendest on eelnimetatud POLIN e juutidele pühendatud muuseum. Kuid linnast leiab ka poolakate ajaloost rääkivaid muuseume, üks on näiteks The Warsaw Rising Museum, mis räägib 1944. aastal toimunud ülestõusust ja kodumaa eest võitlemisest. Seoses ajalooga võib paljudele huvitav olla ka The Life Under Communis muusemis, kuna meie rahvas on selle olukorraga päris tuttav, siis nii palju põnevust see vast ei paku. Fun fact: kuigi ka Poola oli tugeva kommunismi mõjutuste all, elab seal praegu  vähe vene rahvusest inimesi ning ka vene keelt kuuleb vähe.
Muusikasõpradele võib huvi pakkuda näiteks Fryderyk Copin muuseum, kes on Poolast pärit maailmakuulus helilooja. Alternatiiviks pakun kunstisõpradele aga Neon muuseumi, kuhu on kogutud Külma sõja aegsed neoonsildid. Kõigile teadusehuvilistele võib põnev olla aga meie Ahhaa muusemi meenutav Copericus Science Center, kus tundub samuti palju huvitavaid atraktsioone olevat.

See ei ole küll muuseum, aga need lahedad kujud oli kohtumaja juures.

6. Kuula Fryderyk Copini teoseid 
Nagu eelnevalt mainitud, siis just see helilooja on pärit Poolast, seega peale muuseumi külastamise saab linnas ka tema kontserte kuulata. Meie juhtusime külastama SEDA. Kuid näiteks on olemas ka SEE ja SEE ja nii mõnigi muu koht.
PS! Kuna tegemist on populaarsete üritustega, siis soovitan kindlasti koha enne broneerida. Meie seda ei teinud ja vaid tänu õnnele olime eelviimased kellel õnnestus istuda lisakohtadel. Kontsert kestis u tund aega ja maksis u 15-20€.
Kes päris kontserdile minna ei taha võib linnapealt üles otsida Copinile pühendatud hallid pingid, millest on võimalik tema teoseid kuulata.


7. Jaluta parkides ja paleedes
Varssavis leidub ka üsna suuri rohelisi alasid, üheks selliseks on vanalinnas mõne kilomeetri kaugusel asuv Lazienki park, mis on linna suurim park, selle aias on kena väike palee (meie mõistes vist rohkem mõis), pargis jalutavad ka paabulinnud ja saab kohvikus käia. Kuigi aprilli alguses oli pilt looduse poolt veel üsna mannetu, siis tegelikult on juba sellegi ajal seal rahvast päris palju, seega tundub populaarne vabaajaveetmis koht olevat.
Seoses paleedega meenub mulle ka Wilanowi palee, kuhu ma samuti oleks mina tahtnud, kuid kuna ehitis asub 11 km kaugusel kesklinnast, siis kahjuks seekord me sinna ei jõudnud.


8. Istu jõe ääres
Varssavit läbib jõgi nimega Wisla, mis jagab linna enam-vähem pooleks- ühele poole jääb turisti mõttes vanalinn, kesklinn, vana geto piirkond, teisele poole aga Praga. Ühel õhtul jõudsime oma uute sõpradega (vahetusüliõpilased), kellega kohtusime tasuta tuuril ja kes on otsapidi Eestiga seotud just jõe äärde, mis mulle meenutas Tartut ja Usti nad Labet. Istusime kesklinnapoolsele kaldale, kuhu olid tehtud ilusad istumiskohad- lahe koht, kus saab ka pikniku pidada. Otsides infot leidsin, et suviti käivad inimesed jões ka ujumas ja kasutava kaldaäärseid alasid päevitamiseks. 


9. Avasta kohalikku toitu
Alustuseks fun fact: pühapäeviti on toidupoed kinni. Ausalt öeldes absoluutselt ei pannud seda ise tähele, sest korralikku söögipoodi me ei sattunudki, kuna väljas söömine on odav, vähemalt odavam kui Eestis, samas riidepoode külastades oli hind võrreldes Eestiga sama. 
Kuigi Varsrsavis on tegelikult päris palju kohti, mis pakuvad rahvustoite, on kindlasti omamoodi huvitav kogemus Milk Bar, neid on Varssavis u 5 ja need kujutavad endast Nõuka-aegseid sööklaid: menüü on poola keeles (okei, 1 inglise keelne menüü on ka), raha tuleb kassas enne ära maksta ja siis minna aknaluugi juurde toitu ootama, eine lõpetades tuleb nõud ise teise aknaluugi juurde ära viia, jällegi selline kogemus,  mis on huvitav, kuid mida vanemad inimesed kindlasti mäletavad (isegi mina olen lapsepõlves midagi sarnast näinud). Meie käisime Bambino nimelises kohas- mina läksin toiduga alt, sain pelmeene peedileemes (see pidi olema borš pelmeenidega), samas Marta kartulikotletid olid küll väga head! 
Väga palju reklaamitigi Poolas pelmeene, pannkooke, kotlette ja erilisi pirukaid nimega Pazcek, mis näevad välja nagu moosipallid ja on täidetud erinevate täidistega, minul jällegi ei vedanud ja sain Vana Tallinna maitselise täidisega kreemi, Marta sai midagi keedukreemi sarnast, traditsiooniline pidavat olema roosi marmelaadiga- hea rasvane suutäis. 
Oma reisi esimese õhtul käsime aga kesklinnas asuva Marriott Hotelli tipus asuvas Panorama Sky Baris, millest avanes ilus vaade Varssavile. Hinnakiri on seal veidi kallim kui mujal, kuid ka jookide kangus on vastav. Meil vedas sellel õhtul väga, saime otse akna alla, kujutan ette, et päikseloojanguks oleks sinna eriti lahe minna! 
Instagramerite ja lihstalt ilusate piltide püüdajtele soovitan minna kohta nimega Warszawski LUKIER, seal on megalahedad roosad seinad ja gigantsed piimakokteilid, mis maitsevad nagu üks korralik diabeet. 
Kindlasti üks lemmikkohti oli Itaalia söögikohta Bravo, mis oli täpselt kesklinnas. Väga head toidud ja megailus sisustus! Kindlasti soovitan minna! 
Kui keegi peaks ööbima City Comfort Aparthotelis (väga viisakas koht), siis seal kõrval asub söögikoht nimega Glodne Kawalki, kust saab lõunapakkumise imeodavalt ja jällegi maitsvad söögid! 

Milk bar 

Panorama Sky Bar

Ja selline oligi meie reis Varssavisse- nii mitmekülgene ja lõbus. Tulevikus tahan kindlasti minna ka Lõuna-Poolat avastama! Loodan, et süstisin ka teisse selle postitusega veidi uudishimu külastmaks Poolat!
Cheers! 

Hello 25!

Hello!
Juba neljandat aastat järjest on mul kombeks on sünnipäeva hetked jäädvustada ehk iga tunni tagant pilti teha, nt SIIT näeb eelmiste aastate postitusi. Kuna eelnevatel aastatel olen sellega üsna palju vaeva näinud, pannud iga tunni tagant äratuse ja mingil määral ka hoolikalt mõlenud, mida pildil näidata, siis on nendest mälestust jäänud suhu veidi mõru maik. Seega sellel aastal võtsin asja kergemalt, jälgisin kella natukene vabamalt ja jätsin kas kogemata või ajaolude sunnil ka mõne pildi tegemata. 
Ja niimoodi see 25 tuligi! 
Have fun! 

00.19
Asjaolude sunnil algas minu sünnipäev tööl ehk esimestel minutitel olin teel haigla poole.
(PS! Pilt on tehtud peale patsiendi üleandmist!). 

01.20
Aeg esimeseks uninakuks, little did I know, et sama hästi oleks võinud veel mõneks tunniks üles jääda, sest järgmine kutse tuli üsna ruttu.


04.50
Ausalt, parim vaatepilt öösel, kui filiaali tulles on kõik teised brigaadid samuti kodus e oleme järjekorras viimased, seega on lootsust pikemale pausile. 

07.12
Umbes kolmas ärkamine alates sünnipäevast, see oli neist kõige raskem, ühtlasi tähistab see ärkamine ka peatset vahetuse lõppu. 


08.08 
Esimesed õnnitluskallistused on töölt kaasa saadud, aeg selle päeva esimesteks lilledeks. 

08.47
See tort! Ma armastan rebaseid ja neid kujutavaid esemeid, seega oli tort täpselt kümnesse! Lihtsalt nii nii nii ilus! <3


 12.22
Järjekordne äratus! Ilmselgelt jäi ööuni veidi lühikeseks...

 14.19
Parim võimalik sünnipäevabrunch- lemmikpasta koos lemmik (ja ainukese) veiniga (mida ma joon).


15.36
Sellel aastal otsustasin sünnipäeval ka professionaalse meigi ja soengu kasuks. 

16.51 
Aitäh Jaana (blogi) nii kauni meigi ja soengu eest!
Kuna meigitoolist tõusin alles tund hiljem, siis pildil on näha vaid meigi tulemust.


18.46
Let the party begin! 


 20.11
Peale meigi lubasin endale sellel aastal ka õhupalle, millega megarahule jäin! Tundisn ennast nagu väike printsess! Tagumised õhupallid on pärit @decorlovers.ee (instagram)!

22.01 
Eelmisel aastal jäidki mul küünlad puhkumata, sellel aastal hoolitsesin selle eest ise, et kõik soovid ikka täide läheks. Pildil on näha ka mu teist sünnipäeva kooki, mille tegi mulle mu üliandekas sõbranna!


23.40
 Ma armastan lauamänge ja mul on nii hea meel, et nii mu sõbrad kui perekond neid samuti armastavad!

01.12
 Last stop before bed.
Ma ei ole kunagi väga suur Taukari fänn olnud, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen teda kuulanud ja klubis oskasin endalegi üllatuseks kõiki laule kaasa laulda.


Kuigi tegelikult polnud  ma alguses selle päeva pärast üldse põnevil, sest mul on kombeks oma sünnipäeva pidude osas pettuda, siis tegelikult oli mul väga armas päev ja seekord olid meepotis ainult väiksed tõrva täpid. Aitäh kõigile, kes mind ühel või teisel moel meeles pidasid, see tähendab mulle palju! 
Cheers!

Testin: Whamisa

Hello!
On aeg uueks ilupostituseks! 
Täna toon teieni hoopist teisest riigist ja eriti kaugelt maalt pärinevad ilutooted- tegemist on Lõuna-Korea brändiga Whamisa, mis on püüdleb puhtuse ja looduslikkuse poole, nad on tuntud ka oma kääritatud koostisosade poolest. Whamisal leidub tooteid, mis on 90% ulatuses valmistaud orgaanilistest koostisosadest, samuti ei kasuta nad oma tooteid testmiseks loomadel ning paljud tooted on vegan sõbralikud. Lisaks sellele on kõik Whamisa tooted veevabad, ehk tootes pole kasutatud tavalist vett, selle asemel on kasutatud hoopis toitainete rikkaid taimseid ekstrakte ja nahka toitvat lillevett, rohkem infot veevaba toodete kohta leiab SIIT

Ausalt öeldes ei olnud ma neist midagi varem kuulnud ja tooteid testides olin samuti üsna skeptiline, sest siiani on mul Aasia toodetega pigem negatiivsed kokkupuuted olnud. Kuigi neil on Eestis olevate tarnijate poolt saadaval ka palju nahahooldustooteid, valisin seekord välja hoopis juuksehooldustooted. Nüüd aga kõigest järgemööda! 


Maksumus: 37.90€(Tradehouse) 
Hinne: 9.5/10 
Minu juuksetüüp: Minu juuksetüüp: pikad, sirged, libedad, rasked.

Šampoon on mõeldud normaalsetele ja kuivadele juustele ning kuivale peanahale. Toode sisaldab 68,3% orgaanilisi koostisosi, sealhulgas 28 köögivilja toorained, mis tasakaalutsab peanaha funktsioone, lisaks hoolitseb juuste eest odra, soja ja aaloe ekstraktid. Samuti leidub sealt kääritatud odra, soja ja kaera koostisaineid, mis rahustab peanahka ning on põletikuvastased.

OMG! Juba peale esimest kasutuskorda olin ma sellesse tootesse täiesti armunud! Esimesel korral kasutasin teisest sarjast palsamit, mida olin eelnevalt teise šampooniga kasutanud, vahe oli tuntavalt märgatav, juba Whamisa šampoon jättis juuksed megapehmeks ja siledaks! Samuti tundsin, kuidas mu kuiv peanahk saab leevendust, kiskuv tunne peas oli muutnud peaaegu olematuks ning nüüdseks kisub peanahk kergelt vaid mõni üksik kord! Mulle väga meeldib ka pudeli kujundus, ma ei ole küll 100% kindel, mis viilud šampooni sees on, aga meenutavad seeni, ühest küljest natuke eemaletõukav, aga minu jaoks rohkem siiski põnev ja omapärane. Lõhnalt on toode pigem neutraalne ja looduslik, sobib kindlasti neile, kellele ei meeldi tugevad ja magusad lõhnad (juustele ei jää tugevalt lõhna külge), minu jaoks natukene liiga loodulik, aga see on ka ainuke asi mille kallal viriseda. See toode on minu meelest täiesti oma raha väärt, väga väga rahul! 


Maksumus: 31.90€ (Tradehouse) 
Hinne: 8/10

Kuigi Tradehouse lehel on kirjeldatud toodet kui maskina, siis olen aru saanud, et tegelikult võib seda ka kui juuksepalsamit võtta. Tootesse on kogutud lausa 88,96% orgaanilisi koostisosi, palsamist leiab näiteks argaania-, oliivi ja teepõõsaõli ning aaloed, mis siluvad ja hooldavad juukseid, kääritatud soja, riis ja kaer aitavad leevendada kahjustatud juuste stressi. Lisaks sellele aitab toode tasakaalustada peanahka roosipuu, lavendli ja jasmiini eeterlike õlide näol. Toode sobib kõigile juustetüüpidele, eriti kuivadele ja kahjustunud juustele. 

Kuna minu wow moment toimus juba šampooniga, siis palsam seda kahjuks üllatada ei suutnud, siiski pole mul selle kohta ka ühtegi halba sõna öelda. Nagu kirjelduseski öeldud, siis muudab toode juuksed tõesti pehmeks ja siledaks ning on ideaalne kaaslane šampoonile, juukseid on peale pesu kerge hooldada ja kammida ning ma lausa tunnen kuidas need on toidetud. Palsam lõhnab samuti väga neutraalselt ja juustele tugevat lõhna juurde ei jäta, kui siis väga väga kerge jasmiini lõhna, mis on ainult positiivne!


Maksumus: 30.90€
Hinne: 6/10

Tegemist on juustessejäetava seerumiga, mis kaitseb nõrku ja kahjustunud juukseid. Orgaanilisi koostisosi on lausa 95.5% ulatuses. Tootesse on lisatud nt otra, seesamiseemneid ning soja ja mungubade ekstrakte, mis hooldavaid juukseid ja lisavad läike. Argaania-, oliivi ja teepõõsaõlid ning aaloe niisutavad, parandavad ja kaitsevad kahjustunud juukseid. Samuti on tootes kääritatud toormaterjale, mis sisaldavad juukseid parandavaid proteiine. Sobilik kõigile juuksetüübile, eriti kahjustunud juustele. 

Kuigi toodet võib kasutada kahjustunud juuste puhul üleni, siis mina kasutan seerumit ainult juusteotstel. Mul läks ikka mõned head korrad aega, enne kui aru sain, et toodet ei tule veega maha pesta, kusjuures, tegelikult oli see info juba enne toodete saamist teada, aga ma ei mäletanud seda ja harjumusest pesin kõik maha (ning mõtlesin, miks ma tulemusi ei näe), seega rõhutan siin veelkord- kandke tood peale pesu niisketesse juustesse ja jätke siis pähe! Toode ise on piimjas ning veidi vedelema koostisega kui palsam. Kuigi kirjade järgi sisaldab see toode orgaanilisi koostisosi lausa 95.5% ulatuses, lõhnas see minu jaoks kõige keemilisemalt, kuid siiski ainult natukene ja juustele jäi samuti minimaalne lõhn. Ettevaatust ülemanustamisega, seerumit pole vaja palju kasutada, vastasel juhul jäävad juuksed õlised, been there, done that. Peale juustesse jätmist on olukord küll veidi paranenud, päris terved ja tugevad juukseotsi mul endiselt pole, kuid veidi pehmemad on küll, ausalt öeldes arvan, et nende juusteotste ainuke päästja on korralik lõikus, sest blondeerimine on neid päris korralikult kahjustanud.


Ja sellised olidki Whamisa juuksehooldustooted- oli nii üllatajad ja ka mitte nii suuri tähti. Väga lahe, et lõpuks sain proovida Aasia tooteid, mis tõesti töötavad, leidsin sellest testimisest kindlasti motivatsiooni ja uue lemmiku! Ja nagu ikka, me kõik oleme erinevad, seega katsetage ka ise tooteid ja leidke oma lemmikud!
Cheers!
Back to Top