Powered by Blogger.

PALANGA CHECKLIST

Hello!
Alustame sealt, kust eelmine kord pooleli jäime ehk welcome to Palanga! 
Palanga on koht, kuhu ma tahtsin minna mitu aastat, nii mitmelgi korral oli plaan road tripina see sihtkohaks võtta, kuid alati vajusid plaanid ära ja niimoodi jõudsimegi me sinna hoopis Vilniusest vana hea bussiliiklusega. Ühtlasi jõudis selleks ajaks Leetu ka mu reisikaaslane, niiet ma ei pidanudki enam üksi ringi uitama ja olematu statiiviga endast pilte tegema. Jehhuuu! 

VILNIUS CHECKLIST

 Hello!

Nii tore on öelda, et lõpuks ometi saan jälle ühe reisipostituse kirjutada. Naudin kohe täiega, sest kes teab, millal jälle reisule saab! Seekord jagan muljeid Leedust, kus mul õnnestus augusti lõpus käia.

Leedus olen varasemalt viibinud vaid korra, siis kui sõitsime peale Tšehhi Erasmuse lõppu Prahast läbi Varssavi bussiga Tallinnase. Mäletan vaid, kuidas kell 5 hommikul avasin uniselt silmad ja olin Leedu bussijaamas, kus  millegipärast kahtlaselt kaua ootasime, ülejäänud Leedu magasin maha. Seekord olid luubi all aga Vilnius ja Palanga- natuke intensiivset linnareisi ja natukene mõnusat lebotamist. Eluliselt põhjustel reisisin pool reisi ehk enamus Vilniuse osast hoopis üksinda. Üksinda reisimist on ka varem ette tulnud, aga seekord oskasin olukorda kuidagi rohkem nautida (eriti fun oli endast piltide tegemine). Lisaks otsustasin, et jätan seekord peegelkaamera koju ning katsetan, kas saan vaid telefoniga hakkama. Ma polnud sellist nalja üle viie aasta teinud, väga vabastav kogemus! Muidugi tuli seekord rakendada ka Covidiga seotud meetmed e ankeete täita, kanda näomaske ühistranspordis, muuseumites ja poodides ning käsi tavalisest rohkem dessima, vähemalt jõudsime tervelt tagasi.


Parempoolse pildi tegin üksi- staiiviks seljakott ja teksatagi. Mulle pakkus abi ka üks kohalik ja vindine meesterahavas, kes tuletas mulle veidi Karlssonit meelde. Kui ma ta abist korduvalt ja viisakalt keeldusin, istus ta ise toolile, poseeris ja ootas, et ma temast pilti teeks. Tegingi. Hiljem kirjutas ta mulle oma meiliaadressi, mis google sõnul siiski valeks osutus. Natuke hirmus ja vahva kogemus samal ajal.

#MINUKUU- KOKKUVÕTE

Hello!
September on möödunud linnutiivul ja ühes sellega ka #minukuu väljakutse. Täna võin julgelt öelda, et #minukuu väljakutse oli selle aasta üks parimaid otsuseid üldse! Ma tunnen ennast juba nii palju paremini, õnnelikumana ja enesekindlamana. See muidugi ei tähenda, et kõik muremõtted oleks kadunud ja soovid üleöö täiunud, kuid kindlasti on mul palju rohkem jaksu mõlemaga tegeleda.

Need, kes mind ka Instagramis jälgivad, said storyde vahendusel minu tegemistega jooksvalt kursis olla. Samuti jätan kõik sellega seotud ka highlightside alla, kust vajadusel saab inspiratsiooni ammutada. Selles postituses annan aga ülevaate sellest, kuidas eesmärkide täitmine kulges.
Here we go! 


Tähed, mojito ja alpakad e tagasivise suvesse '20

Hello!
Tegelikult on mul suvest veel ühe outfiti pildid varuks. Kuna need peaks ka ühed viimased suvepildid olema ja meil on juba ammu september käes, siis võtan lühidalt suve 2020 kokku.

Mäletan, et too fotosessi päev oli imepäraselt soe, mille üle ma veel hommikul Idast Tartu bussi peale minnes imestasin, sest eelmised päevad ei olnud just kõige suvisemad olnud. Ma olin eelmisel ööl maganud üsna vähe, sest lõpetasin sirgendaja ja söögipulga meetodiga lokkide tegemise paar tundi peale keskööd, kokku olin teinud neid mõnusad 5 tundi. Samuti olin ma ka üsna halvasti maganud, sest tahtsin, et lokid võimalikult hästi püsiks ehk see sundmõte ei andud mulle just kõige parema une.

Fotoshoodile otsustasin selga panna oma uue kollase kleidi, mille skoorisin New Yorkerist ja mis meenutab mulle väga karikakra põlde ja mõnusat suvist maa hõngu. Peale fotoshooti lippasime kiiresti Wernerist (endiselt üks mu lemmikkohvikuid) läbi, et võtta chai lattet #kohvieijoo ja kimasime sõbrannaga Tõrva poole, kus ma iga suve põhikooli lõpust ülikooli alguseni paar nädalat veetsin. Kuigi linn oli nukralt tühi, mida mul oli väga võõras näha, sest mäletan, kuidas 5-10 aastat tagasi oli liikvel palju noori #soundslikeaoldlady, siis tegelikult oli mõnus nostaligia laks. Mõnusast tripist ja tüdrukuteõhtust ei ütle ma kunagi ära.

Tegelikult võiks eelneva kirjelduse põhjal enam-vähem kogu mu suve kokku võtta. Vähe öötunde, sest nii palju toredat oli teha+ well, kiirabi töö on ka juba kord selline. Ringi seiklemised, alustades Idast ja Tallinna ümbrusest, lõpetades Pärnu ja Leeduga. Sõbrannadega hängimised nii Tallinna popimates kohtades kokteiliklaase kokku lüües, uute ilmakodanikega tuttavaks saades kui ka mõnusasse vaiksesse maa kohta linnakära eest peitu pugedes, sauna tehes ja rannas lebotades. Isegi tähti jõudsime vaadata. 

Siiski päästis sellel aastal suure osa mu suvest hoopis mu perekond, kes mind üksildast hinge enda tiiva alla võtsid. Vaadake, mul on küll sõbrannasid, aga neil kõigil on kahjuks või õnneks ka oma elu üsna tiheda graafikuga, mis ei jäta just palju mängimisruumi kokku saamiseks kahe (või rohkem) kiire elutempoga inimese vahel. Seega veetsin see suvi palju aega pere juures lebotades, ujudes ja SUPidades või tulid nemad mulle külla ja kolistasime läbi Tallinna poed, mekkisime Telliskvis mohjitosid ja tantsisime Trad Attacki kontserdil või sõitsime hoopis kuskile mujale näiteks alpakadele pai tegema või Kihnu jalgratastega sõitma. Ja niimoodi mu suvi päästetigi!

Was fun, toredam kui ma tegelikult loota julgesin ja selle eest olen ma ääretult tänulik!
Aitäh, aitäh, aitäh!

#MINUKUU- OOTUSED

Hello!
Sellest postitusest pidi tulema üks suvine outifiti postitus, kuna juba kevadel hõiskasin, et mul nii palju huvitavaid kleite näidata. Aga siis jõudis kätte suvi- aeg sulas käest, pilte oli raske töödelda (lihtsalt selline struggle nendega) ja ma mõtlesin, et keda üldse huvitavad need outfiti pildid ja postitused. 

Suve lõpuks olin igatepidi omadega puntrasse jooksnud- tundsin, et mind survestatakse mitmelt rindelt, minust tahetakse voolida kedagi, keda ma ei ole ja kõige selle käigus olen ma natuke kaotsi läinud. Ka prioriteedid olid paigast ära e olin ennast jälle kuskile alla surunud. Seega otsustasin, et AITAB,  septembrist saab #minukuu ja otsin ennast jälle ülesse. Võtan ennast kätte- jätkan mõnede pooleliolevate kasulike projektidega, alustan uute väljakutsetega ja sean ennast prioriteediks number üks ehk hellitan ennast täiega, sest kui mina seda ei tee, siis kes teeb? Aeg on ennast uuesti väärtustama hakata! Ja siis tundusid ühtäkki ka need samad outfiti pildid sobilikud, sest just sellisesse värvilisse ja külluslikku kohta tahangi omadega jõuda! 

Kogu #minukuu protsessi saab jälgida Instagramis, jätan kõik sellega seotud storyd ka high lightsidesse- nii endale meeldetuletuseks, aga ka teistele inspiratsiooni andmiseks. Samuti kirjutan täna siia oma plaanidest ja ootusest ning loodetavasti kuu lõpus/järgmise kuu alguses ka lõpptulemustest! 
Here we go! 

Back to Top