Powered by Blogger.

Tähed, mojito ja alpakad e tagasivise suvesse '20

Hello!
Tegelikult on mul suvest veel ühe outfiti pildid varuks. Kuna need peaks ka ühed viimased suvepildid olema ja meil on juba ammu september käes, siis võtan lühidalt suve 2020 kokku.

Mäletan, et too fotosessi päev oli imepäraselt soe, mille üle ma veel hommikul Idast Tartu bussi peale minnes imestasin, sest eelmised päevad ei olnud just kõige suvisemad olnud. Ma olin eelmisel ööl maganud üsna vähe, sest lõpetasin sirgendaja ja söögipulga meetodiga lokkide tegemise paar tundi peale keskööd, kokku olin teinud neid mõnusad 5 tundi. Samuti olin ma ka üsna halvasti maganud, sest tahtsin, et lokid võimalikult hästi püsiks ehk see sundmõte ei andud mulle just kõige parema une.

Fotoshoodile otsustasin selga panna oma uue kollase kleidi, mille skoorisin New Yorkerist ja mis meenutab mulle väga karikakra põlde ja mõnusat suvist maa hõngu. Peale fotoshooti lippasime kiiresti Wernerist (endiselt üks mu lemmikkohvikuid) läbi, et võtta chai lattet #kohvieijoo ja kimasime sõbrannaga Tõrva poole, kus ma iga suve põhikooli lõpust ülikooli alguseni paar nädalat veetsin. Kuigi linn oli nukralt tühi, mida mul oli väga võõras näha, sest mäletan, kuidas 5-10 aastat tagasi oli liikvel palju noori #soundslikeaoldlady, siis tegelikult oli mõnus nostaligia laks. Mõnusast tripist ja tüdrukuteõhtust ei ütle ma kunagi ära.

Tegelikult võiks eelneva kirjelduse põhjal enam-vähem kogu mu suve kokku võtta. Vähe öötunde, sest nii palju toredat oli teha+ well, kiirabi töö on ka juba kord selline. Ringi seiklemised, alustades Idast ja Tallinna ümbrusest, lõpetades Pärnu ja Leeduga. Sõbrannadega hängimised nii Tallinna popimates kohtades kokteiliklaase kokku lüües, uute ilmakodanikega tuttavaks saades kui ka mõnusasse vaiksesse maa kohta linnakära eest peitu pugedes, sauna tehes ja rannas lebotades. Isegi tähti jõudsime vaadata. 

Siiski päästis sellel aastal suure osa mu suvest hoopis mu perekond, kes mind üksildast hinge enda tiiva alla võtsid. Vaadake, mul on küll sõbrannasid, aga neil kõigil on kahjuks või õnneks ka oma elu üsna tiheda graafikuga, mis ei jäta just palju mängimisruumi kokku saamiseks kahe (või rohkem) kiire elutempoga inimese vahel. Seega veetsin see suvi palju aega pere juures lebotades, ujudes ja SUPidades või tulid nemad mulle külla ja kolistasime läbi Tallinna poed, mekkisime Telliskvis mohjitosid ja tantsisime Trad Attacki kontserdil või sõitsime hoopis kuskile mujale näiteks alpakadele pai tegema või Kihnu jalgratastega sõitma. Ja niimoodi mu suvi päästetigi!

Was fun, toredam kui ma tegelikult loota julgesin ja selle eest olen ma ääretult tänulik!
Aitäh, aitäh, aitäh!

#MINUKUU- OOTUSED

Hello!
Sellest postitusest pidi tulema üks suvine outifiti postitus, kuna juba kevadel hõiskasin, et mul nii palju huvitavaid kleite näidata. Aga siis jõudis kätte suvi- aeg sulas käest, pilte oli raske töödelda (lihtsalt selline struggle nendega) ja ma mõtlesin, et keda üldse huvitavad need outfiti pildid ja postitused. 

Suve lõpuks olin igatepidi omadega puntrasse jooksnud- tundsin, et mind survestatakse mitmelt rindelt, minust tahetakse voolida kedagi, keda ma ei ole ja kõige selle käigus olen ma natuke kaotsi läinud. Ka prioriteedid olid paigast ära e olin ennast jälle kuskile alla surunud. Seega otsustasin, et AITAB,  septembrist saab #minukuu ja otsin ennast jälle ülesse. Võtan ennast kätte- jätkan mõnede pooleliolevate kasulike projektidega, alustan uute väljakutsetega ja sean ennast prioriteediks number üks ehk hellitan ennast täiega, sest kui mina seda ei tee, siis kes teeb? Aeg on ennast uuesti väärtustama hakata! Ja siis tundusid ühtäkki ka need samad outfiti pildid sobilikud, sest just sellisesse värvilisse ja külluslikku kohta tahangi omadega jõuda! 

Kogu #minukuu protsessi saab jälgida Instagramis, jätan kõik sellega seotud storyd ka high lightsidesse- nii endale meeldetuletuseks, aga ka teistele inspiratsiooni andmiseks. Samuti kirjutan täna siia oma plaanidest ja ootusest ning loodetavasti kuu lõpus/järgmise kuu alguses ka lõpptulemustest! 
Here we go! 

Fam Trip'20

Hello!
Kuidagi on läinud nii, et ma ei ole oma Eesti reise kunagi välismaa reisidega samaväärselt bloginud. Ilmselt on minu jaoks kodumaised reisid just need, kus saan päriselt lõõgastuda ja rohkem oma tarbeks ja lõbuks pilte teha. Nii oli ka seekord, kui võtsime ette järjekordse suvise perereisi, mis on meil juba traditsiooniks saanud. Seekord valisime sihtkohtadeks Pärnu (kus ma ise olen väga vähe käinud) ja Kihnu. Oh boy, te ei kujuta ette kui kaua ma olin tahtnud Kihnu minna ja lõpuks sai see teoks! Seega kuna meil oli mõnus reisuke, siis mõtlesin selle ka siia kuidagi vabas vormis talletada. Here we go! 

PÄEV 1:

Värvilised suvekuulutajad

Hello! 
Kui eelmises postituses tegin juttu www.40den.ee inglite poolt saadetud lahedast ja mugavast pesust, siis seekord näitan teile hoopis detaile, mis torkavad vägagi silma ehk juttu tuleb sokkidest! Ja mitte tavlisest sokkidest, vaid tõelisest suvekuulutajatest! 

Alates sellest ajast, kui panin kokku oma esimesed outfitid, on mulle väga meeldinud mängida detailidega, olgu selleks siis erinevad ehted, vöö, kott vms. Detailidega saab teha uskumatult palju, nt rõhutada riideeseme pidulikkust või just muuta seda rohkem casual vormi. Ketsiga käimiseks on üheks lahedaks detailiks värvilised või huvitava mustriga sokid, mida tänapäeval leiab paljudest kohtadest. Minu seekordsed väljavalitud kuuluvad Pompea brändile. 

Peidetud mugavus

Hello!
Long time no see... again. Aga siin ma olen, et tuua teieni oma elu esimesed korralikud pesupildid. Kuigi aastate jooksul olen õppinud oma keha enam-vähem armastama, oli selline ettevõtmine siiski paras julgustükk ja nö endale otsa vaatamine- ausalt öeldes uskumatult aus ja vabastav kogemus, kui kogu materjal (ehk ka nö koledad pildid) läbi vaadata- ei olegi kõik nii sile ja lame nagu arvata võiks. Aga võib-olla just seepärast on mul kuidagi eriti hea meel ka selle üle, et kolm nädalat tagasi võtsin vastu challenge teha 6 nädalat treeningkava järgi trenni, et oma keha toonuses hoida ja võhma kasvatada. Kolm nädalat done, kolm nädalat to go- ausalt öeldes arvestades seda kui väga ma varem füüsilisi harjutusi vihkasin, olen enda üle väga uhke! 

Back to Top