Powered by Blogger.

2018

Hello! 
Ma olen seda potitust nii kaua tahtnud kirjutada, sest mule tundus, et just see postitus oleks hea, kus rääkida paaril tõsisemal teemal ja tuua sisse rohkem minuga igapäeva elus toimuvat. Ja siin ma nüüd olen maailma halvima tujuga. But let's try!  

Aasta 2018 on olnud minu jaoks väga raske ja pigem kehvapoolsem aasta- ma olen veetnud liiga palju päevi voodis või diivanil, kuhu mind on naelutanud masendus, valanud liiga palju kibedaid pisaraid, tundud ennast kohutavalt üksi/koleda/andetu/mõtetuna- wow, ei kõla üldse nagu mina? Welcome to social media, isegi kui ma üritan mitte perfektne olla, jagan ma enamasti ikkagi ainult häid mõtteid ja emotsioone. See on kindlasti üks uue aasta perspektiividest, mida ma muuta tahaks, ma tahan olla veel rohkem ausam ja rääkida rohkem ka tõsisematel teemadel, kuidas, seda ma veel ei tea, sest mulle ei meeldi pikad arutlevad postitused, niisiis tuleb leida oma viis teiega jagamaks seda, mis päriselt toimub. 

Kui ma vaatan 2018 aastale tagasi aga sündmuste kaupa, siis suutsin tuvastada 5 suuremat tegu/muutust, mis mulle sellest aastast meelde jäävad. Toredaid ja raskeid hetki oli veel, aga nende 5 kõrval tunduvad muud asjad sellised pisikesed ja kohati isegi tühised. 


Uus kodu
Uue kodu sain ma tegelikult juba eelmise aasta detsembri viimastel päevadel, minu päris esimene oma kodu, mis on aastaga mulle väga kalliks saanud- siin on minu pelgupaik, siia poen maailma eest peitu ja siis tähistan oma suurimaid võite. Kuigi finantsiliselt on see paras stressiallikas, siis ei tahaks ma seda praegu millegi vastu vahetada.

PS! Ma lihstalt armastan seda vannituba, seal on ideaalne valgus, mis on nii mõnedki fotosessioonid päästnud! 

Uus töö
Peale kuu aega diivanil lösutamist ja lõputut vingumist võtsin lõpuks ennast kokku ja saatsin oma CV Tallinna Kiirabi poole teele, kuu aega hiljem olid esimesed treeningud tehtud ja iseseisev sõit tagaliikmena võis alata! Nüüdseks on sellest peaaegu juba aasta saanud and it feels great! Kiirabisse tööle minekut loen ka selle aasta suursündmuseks, sest esiteks olen ma enda üle uhke, et hirmule alla ei vandunud ja sinna ikka tööle läksin (esimesed kuu aega nägin vist igal öösel õudusunenägusid), teiseks on tegemist minu esimese töökohaga, kus töötan täiskoormusel ja tänu millele olen suuteline finansiliselt iseseisev olema, kolmandaks on just tänu kiirabis töötamisel juhtunud minuga nii palju märgilisi sündmusi, samuti olen kohtunud nii paljude inimestega, kes mulle vähemal või suuremal määral on õppetunde andnud. Aga kiirabi on ka palju võtnud, eriti on kannatada saanud eraelu, unetunnid ja tantsutrennid, sest endalegi ootamatult olen ma seal majas hakanud rohkem aega veetma kui kuskil mujal- tervishoiutöötajate haigus I guess. 

Mõned teist panid kindlasti tähele, et sügisel alustasin uusi õpinguid, küll mitte koolis, vaid asutusesiseselt, kus õpin brigaadijuhiks, ehk siis selleks tähtsaks ninaks, kes mõtleb, mis pt võiks viga olla, määrab talle vajadusel esmase ravi ja otsutab, kas patisent vajab hospitaliseerimist või mitte- ühesõnaga jube vastutusrikas töö. Minult on paljud küsinud, miks ma juba midagi sellist teha tahan ja aus vastus on- ei tahagi, aga ma tahan lihtsalt õppida, saada rohkem teada ja olla parem selles, mida ma praegu teen. Nüüd, peaagu kursuste lõpul, võin öelda, et olen tunduvalt targemaks saanud ja oi kui palju on veel vaja õppida, meditsiinis ei lõppe need teadmised vist kunagi. 

Mis toob tulevik? Ma ei tea, mulle meeldib töötada kiirabis, aga tean, et ühel päeval saab minu põhitööks midagi muud olema ja tegelikult tahaks ma selles suunas astuda esimesed sammud juba uuel aastal, kui teaks vaid, mida tahta... 


Reisid
Nagu ikka, ei saa ma üle ega ümber reisidest, sellel aastal ma välismaal küll ei elanud, kuid kokku külastasin 7-t riiki. Eredamad mälestused on kindlasti Hollandist, kus veetsin oma sünnipäeva;  Montenegrost, mis minu jaoks oli raske reis, sest tegu oli sellise puhkusereisiga, mina, va vana vandersell, olen harjunud ju koguaeg ringi tuiskama; kindlasti jääb meelde ka Malta reis, sest sellel reisil näitasin oma täditütrele reisivõlusid, lisaks ületas see reis mu ootusi.  

Uuel aastal kavatsen kindlasti reisimist jätkata, tahaksin külastada oma Euroopas laiali olevaid sõpru, ideaalis võtta ette ühe korraliku roadtripi ja suurimaks eesmärgiks on lõpuks ometi Euroopast välja murda! 



Promoty Akadeemia
Kuna ma tundsin juba ammu, et minu ideed ja püüdlused paremaks olemise poole sotsiaalmeedias hakkavad ammenduma ja mul ei ole mitte ühtegi sõpra, kes tegeleks sama hobiga, siis otsustasin Promoty Akadeemiasse kandideerida ja osutusin valituks. Kuigi ma oluliselt uusi teadmisi ei saanud, sain ma siiski innustust oma kanalitega rohkem ja aktiivsemalt tegeleda, eriti aktiivseks muutusin Instagramis, tänu millele blogi elu veidi kannatas, siiski leian, et olen pigem blogija kui lihtsalt Instagramis mõjutaja, mulle meeldib teha pikemaid positusi ja tihti jääb Instagram minu jaoks liiga pealiskaudseks. 

Tänu Promotyle võtsin ennast kätte ja hakkasin Lightroomiga töötlema, alguses oli ikka väga raske, sest 7 aastat töötlemist teiste programmidega oli oma töö teinud, kuid nüüd läheb mul enda meelest juba päris hästi, arenemisruumi veel muidugi on. 

Ja mis kõige tähtsam, meil oli väga tore seltskond, kust leidsin toreda mõttekaaslase, kellega arutleda meid närivate probleemide üle või jagada oma võite, selle eest olen ma kõige rohkem tänulik! 

Uuel aastal on mind ootamas aga SEB Rohelise Influenceri koolitus, jällegi väga tänulik sellise võimaluse eest! 

Killuke meie Promoty Akadeemia liikmetest
Photo by Evelyn Kungla 

Võidetud ja kaotatud suhted 
 2018 tõi mu ellu päris mitu imelist inimest, kellest enamus on õnneks siiani mu kõrval, kuid 2018 ka lahutas mind mõnest mulle väga kalliks saanud inimesest, tegi mind veel ettevaatlikumaks ja näitas mulle külgi mu enda kohta, mille olemasolust ma kas ei teadnuki või arvasin olevat lõpparve teinud.  Kaotused on olnud kohutavalt suurteks õppetundideks ja nii mõnigi sellest tekkinud haav ei ole veel paranenud, aga seda rohkem tuleb mul hinnata inimesi, kes on jäänud ja kellega on hea koos olla. 

Uuel aastal tahan pühendada palju aega ka enesele, sest tunnen, et olen seesmiselt täiesti katki ja tasakaalust väljas, on aeg olla isekam, sest olen elanud liiga palju teiste jaoks, pean ennast ravima ja enda eest hoolt kandma, ainult nii saan anda ka teistele! 


Niisiis on olnud 2018 aastal palju stressi ja palju kurbust, pean tõdema, et see kõik ei ole veel kaugeltki otsa saanud, kuid ka mina üritan jätta halva vanasse aastasse ja võtta uude kaasa ainult hea ja vajalikud õppetunnid!
Ilusat vanaasta lõppu ja hoidke ennast ja oma lähedasi!
Cheers! 

New Friend

Mõned päevad tagasi tegin kiire külastuse Tartusse, kus sain kokku Kristiga. Kristiga kohtusin Promoty Akadeemias, naljaks, kuid mõne inimesega tekib kohe klapp ja selline tunne, nagu teaks teda juba eelnevalt, tema on üks nendest. Minu üheks suurimaks sooviks Promoty Akadeemiga liitudes oli saada sõpru, kes tegelevad samamoodi blogimisega või sotsiaalmeedias figureerimisega, täna võin õnnelikult öelda, et lõpuks on mul keegi, kellega sellel teemal veidi sügavamalt rääkida ja kogemusi jagada, selle peale kuluski meil Tartu kohvikutes istudes suurem osa ajast! Ühtlasi on Kristi ka üks mu lemmik reisiblogijatest, niiet mul on kohe eriti vedanud! 

Üldse oli Tartusse minek minu jaoks mõnus vaheldus, sest viimasel ajal olen veetnud üle poole kuust töötades või praktikat tehes, kõik ikka selleks, et ennast arendada. Naljaks mõelda, et gümnaasiumi ajal olin 100% kindel, et just Tartust saab minu ülikooli linn, saatusel olid aga teistsugused plaanid ja niimoodi olen pealinnas veetnud juba 5 aastat, kuid kes teab, äkki korjangi ühel päeval oma seitse asja ja põrutan Tartu elama! Seniks aga tuleb minu hipsterist hinge Tallinna tingimustes kosutada, just paar päeva tagasi mõtlesin, et oleks viimane aeg ennast kätte võtta ja ka Tallinna hipsterhoodi avastada! 

Varsti varsti toon teieni ka aastakokkuvõtte, kus tahan arutleda ka veidi tulevikuplaanide üle, seniks aga nautige mõnusaid pilte Tartust!
Cheers! 

Jope: Sportland (Altitude 8848)/ Teksad: Seppälä/ Saapad: Tamaris/ Peapael: H&M/ Sall ja käpikud: kingitused 
Pildid: Kristi Vikman 

LONDON CHECKLIST

Aastal 2014 sõitsin ma ühel sügisesel päeval esimest korda elus üksi lennukiga, ühtlasi oli tegemist ka minu teise lennureisiga, sihtkohaks London. Nüüd 4 aastat ja lugematuid lende hiljem võtsin taas suuna sinnapoole, kuna tookord jäi ühepäevane linnatuur väheseks (tollel korral veetsin enamuse aja Sheffieldis). Tänane checklist on mõneti pandud kokku mõlemast reisist, kuid kajastab enamasti siiski minu viimase reisi emotsioone!
Welcome to London! 


Camnden Market 
Kui ma reisieelsel hommikul üles ärkasin, siis tegelikult polnud mul veel halli aimugi, mis mind ees ootab- seekord olin planeerimisega laisk, sest teadsin, et mind ootavad ees kaks sõbrannat, kellest ühe juures saan öömaja. Küll aga jätkus põnevust viimase minutini, sest alles Tallinna lennujaamas sain kätte selle sõbranna, kellega pidime veetma sama päeva koos. Selgus, et esimese päeva sihtkohaks on Camnden Market, millest ma polnud enne mitte midagi kuulnud. 

Tegemist on ülilaheda hoodiga, mis meenutab mulle veidi Ida-Berliini, Eestist võiks tuua paralleele Telliskivi Loomelinnakuga, lihtsalt Camnden Market on kordades suurem. Sealt leiab nii erinevaid söögikohti, kaltsukaid kui ka tavalisi poode. Kuna Londonis on hinnad üsna krõbedad, siis ei leia ka sealt just suuri soodustusi, eriti kaltsukate osas, aga lahedat kraami on seal palju! 


 Metroo ja bussid
London on väga väga väga elav linn, inimesi on palju ja sagivad koguaeg ringi nagu sipelgad metsa all, kui võimalik soovitan reisida ja avastada just nädala sees, sest nii on inimesi natukenegi vähem.  Samuti on tegemist tohutult suure alaga, mina kui väikese riigi kodanik ei suutnud endale lõpuni selgeks teha, kui suure alaga on tegemist, seega on tähtis alati aega varuda, kui on kuskile minek, sellises suurlinnas lihtsalt sulab aeg transpordi peale! 

Seega on nutikas kasutada ühistransporti. Minu lemmikuks on metroo, mille süsteem võtab küll esialgu silme-eest kirjuks, kuid mis peale mõningast süvenemist on tegelikult väga lihtne. Minu üllatuseks on tavaliste piletite asemel võimalus kasutada ka viipemaksega pangakaarti, mis teeb sõitmise lausa poole odavamaks! Kogu vajaliku info metroode kohta leiab SIIT

Bussidega on aga veel odavam sõita, eriti lahe diil on see, et päeva limiit, mis kaardi pealt maha võetakse on 4.50£, ehk sõida palju tahad, aga üle selle ei maksa! Bussides ei saa maksta sularahas, see-eest saab kasutada aga viipe võimalusega pangakaarte! Punase double-deckeriga sõitmine on kindlasti üks must do asjades, mida peab just Londonis tegema! Siiski peab arvestama, et tihti võtab bussisõit metroo omast kauem aega ja muidugi pidage meeles, et Inglismaal on vasakpoolne liiklus! 
PS! Paljud bussid sõidavad ka öösel! Rohkem infot busside kohata leiab SIIT!  


Tasuta linnatuur 
Nagu pea igal reisil, siis ka seekord otsustasime võtta tasuta linnatuuri, sest just nii hoiab kõvasti aega kokku, saab kerge vaevaga üldharivat infot ja kasulikke nippe ning minu jaoks aitavad need tuurid ka keskkonnaga paremini kohaneda. Seekord valisime Sandemans firma, olen nende tuuril käinud ka teistes linnades nt Berliinis ja Amsterdamis ja mulle on need alati väga meeldinud, ka seekord oli meil super vahva giid, kes kangesti meenutas mulle BBC Sherlock Holmes'i. Niisiis kui vähegi võimalus, võtke tasuta tuure!
PS! Kuigi läbisime päris palju tuntuid kohti, siis olen siia lisanud juurde ka illustreerivaid pilte, kuhu läksime omal käel. 





Covent Garden
Covent Gardenist sai alguse meie tasuta tuur, enne seda ei teadnud ma sellest kohast midagi, ka tuuri ajal ei õnneustunud mul just palju selle kohaga tutvust teha, kuid samal päeva õhtul tekkis mul ootamatult palju aega ja läksin sinna tagasi. Kui välja arvata vihm, mis rikkus päris tugevalt mu jõulumeeleolu, siis oli seal väga mõnus- üks andeks tänavamuusik, kelle laulud mulle hinge läksid, mõnus jõuluturg ja te vaadake vaid neid jõulukaunistusi, minu jaoks kindlasti ühed ilusamad, mida Londonis nägin! Ümbruskaudsetel tänavatel on ka väga palju mõnusaid kohvikuid! 



 Jõuluturud
Londoni reisi plaanisin meelega detsembrisse, sest kui välja arvata eelmisel aastal veedetud jõulud Thessalonikis, mis oma palmipuudega ei pakkunud just erilist jõulumeeleolu, siis polnud ma kordagi varem jõulude eel/ajal kuskil välismaal käinud, seda enam tahtsin saada osa suurlinna jõuluhullusest ja kaunistustest. Üheks parimaks viisiks endasse võimalik palju jõulutunnet ahmida on külastada jõuluturge, sellel reisil tegin ma seda poolkogemata lausa neljal korral kui käisin London Eye juures olevat jõuluturul, Leicester Square'il, Govent Gardenis ja Winter Wonderlandil. Kui enamus turud olid minu jaoks Tallinna jõuluturuga suhteliselt samaväärsed, siis Winter Wonderland meenutas talvist suurt lõbustusparki mõnest teismeliste Hollywoodi filmist, kus hubasest jõulutundest oli asi kaugel, ühest küljest väga põnev kogemus, teist küljest oli seal minu jaoks soe jõulutunne pea olematu ja rahavast väga palju, seega veetsime seal väga vähe aega. Kõikidel eelnimetatud turgudel on sissepääs tasuta! 


King's Cross
Tõstke käsi kes on Harry Potteri fänn! Mina tõstan lausa kaks kätt ja just nii elevile olin ka Kings Crossi minnes, sest kes ei teaks kuulsat 9 ¾ platvormi. Lisaks sellele on neil seal Harry Potteri pood! Päris 9-dale platvormile ilma vastava rongipiletita piletita muidugi ei pääse, küll on aga tehtud 9 ¾ platvormi eraldi fotosein, kus võimalus lasta endast pilti teha. Kuna meil oli tihe ajakava, siis otsustasin seekord pikka järjekorda vältida ja läksin kohe poodi, poes nägin ka fotoseina näidispilte, üsna koledad olid teised, lisaks sellele tundus mulle, et kõigile anti aega ainult ühe klõpsu tegemiseks. Ausalt öeldes peale esimest elevust olin ka poes veidi pettunud, ülesehitus ja asjad olid vinged, aga nende asjade kvaliteet oli üsna niru, arvestades et tegemist on ikkagi ametliku HP poega, kus on ka vastavad hinnad. 

Tegelikult oli mul plaanis üldse Harry Potteri muuseumisse minna, aga tuli välja, et sinna on umbes 2 kuud piletid ette ära ostetud, mida mina muidugi ei teadnud, seega on mul väga hea põhjus, miks ühel ilusal päeval Inglismaale tagasi minna! 



Tower
Towerisse mineku plaan tekkis mul alles Londonis olles, kui meie tasuta tuuri giid rõhutas, et võiksime teha asju, mis on Londonile kohased, seega asenduski Madame Tussauds muuseum hoopis Toweri külastusega. Sellistesse kohtadesse soovitan piletid alati internetist ära osta, sest esitaks saab neid niimoodi odavamalt ja teiseks ei pea seisma pikas ootejärjekorras. Toweris saab tutvuda nii kuningliku ajalooga, eriti selles ajastuga kui kuninglik pere veel seal elas, kuid eraldi on välja panud ka kuninglikud juveelid, mille hulgas on ka hilisema aja pärleid, see oli kindlasti üks minu lemmik osa. Samuti on käsitletud kurikuulsat vangla osa. Minu üllatuseks toimusid seal ka tasuta Toweri valvurite ehk Beefeatersite poolt tehtavad umbes tunnised tuurid, jällegi omamoodi kogemus, sest selliseid giide iga päev juba ei kohta! Pilet täiskasvanule maksab internetist ostes umbes 22.7£, kohapeal 25£.
Fun fact: Toweri valvurid peavad enne beefeateriks saamist olema teeninud vähemalt 22 aastat Briti armees. Nende põhielukoht asub Toweri alal, kuhu on eraldatud väikesed majad. 



Fish and chips
Ausalt öeldes on mul mõlema Inglismaa reisil puhul suhtelist vähe maitseelamust olnud, küll aga olen mõlemal korral söönud põhikooli inglise keele õpikutest tuttavat kohalikku rämpstoituu- kala koos friikartulitega. Teisel korral tõdesin, et mäletasin seda täpselt sellisena nagu esimesel korral sain- ülirasvane fritüüritud kala, mis justkui polnudki enam kala ja samas rasvased friikartulid, järgmise korra jätan ilmselt vahele. Aga samas jällegi üks selline asi, mille võiks esimesel Londoni reisil ära proovida.
PS! Hea suveniiri kink on inglise must tee, mida müüakse vahvates pakendites!


Baker Street
Oh seda elevust kui olin jõudnud Balker Street'ile ja leidsin üles Sherlock Holmes'i muuseumi, jällegi üks tegelenae, kes on mulle ääretult sümpaatne ja kui te vähegi midagi temast teate, siis soovitan ka teil see külastus ette võtta! Pileteid saab osta kõrval asuvast poest, mis on muideks äärmiselt stiilne ja tõetruu. Muuseum ise on väike ja kitsas, seega tuleb rahvarohkematel aegadel järjekorras seista, sest kõiki korraga sisse ei lasta. Kuna ma ise olen pigem BBC Benedict Cumberbatchi ja Robert Downey juunior sarjade/filmide fänn, siis ilmselt jäi nii mõnigi asi mulle veidi võõraks, aga oh boy see tuttav elutuba BBC sarjast ajas küll külmavärinad peale, nii äge oli! Pilet muuseumisse maksab täiskasvanule 15£. 




London Eye
London Eye on jällegi üks Londoni kurikuulsatest vaatamisväärsustest. Tegelikkuses pean tõdema, et sõbranna oli mind juba enne hoiatanud, kuidas sinna panud raha piletite ja aeg järjekorras seismise näol ei ole seda elamust väärt. Ja tal oli õigus. 

Pileteid London Eye külastamiseks on erinevaid, kõige odavam on nendest 28£ (internetis 25£) maksev standard pilet, kus tuleb oodata pikemat aega järjekorras, silma järgi pakuksin et umbes tund, oleneb muidugi ilmast, päevast ja kellast. Teine varint on osta pilet hinnaga 38£ (internetis 34£), mille puhul tavakärjekorras seisma ei pea, kuid mis moodustab siiski oma järjekorra, mina otsustasin selle valiku kasuks ja seisin sabas u 20 minutit. Mõlemat varianti on võimalik osta ka internetist, mis teeb pileti ostu odavamaks ning väldib piletisabas ootamist, küll aga ei saa kallimat varianti osta internetist külastusega samal päeval, seega on tegemist küllaltki riskantse ostuga, kuna Londoni ilma ei tea kunagi. Sõit vaaterattal kestis u 20 minutit, inimesi on ühes kapslis parajalt, seega vaadet näeb kenasti. Mina soovitan just eriti talviti minna sellisel ajal, mil päike hakkab loojuma, sest siis näeb nii päevavalguses kui tuledes linna. Süda on rahul, et saan selle kogemuse oma check-listist maha tõmmata, aga olen oma sõbrannaga ühisel arvamusel et hind ja aja kvaliteet ei lähe kokku elamusest saadud emotsioonidega. 



Greenwich
Ainuke koht, kuhu ma selles listis tegelikult ei jõudnud, kuid mis minu jaoks kõlab sellise põneva mõttena, kuhu Londoni reisil minna võiks! 

Oxford Street
Ja lõpetuseks muidugi Oxford Street koos oma kahe hiigelsuure Primarkiga, kuna muud seal asuvad poed on meil enamasti ka Eestis olemas, siis ilmselgelt tekitasid minus just need kõige rohkem elevust. Siiski tuleb tõdeda, et peale nende poodide külastust, kus mul kulus mõnusalt palju aega ja üllatavalt väike ostuarve, sest ma leidsin pettumust tekitavalt vähe asju, ja kogu tänava ühest otsast teise kõndmist, ei tahtnud ma inimesi tükk aega näha, paraku on see Londoni tänavatel üsna võimatu. 


Ja selline oligi minu Londoni reis- vihmane, kärarikas, inimesterohke, aga samas ka mõnusalt tõelise inglisehõnguga!
Cheers ja sooja jõuluaega! 

HAPPY MOMENT

Hello!
Ma tegelikult lootsin selle postituse valmis saada enne Londoni reisi, aga elus ei lähe asjad alati nii nagu planeeritud ja ka seekord kuhjus asju natukene liiga palju ja postitus jäi tahaplaanile. Aga suuname siis viimast korda pilgud meie novembri Malta reisile. Eelmises postituses mainisin, et need pildid on tehtud meie hotelli katuselt, kui me hotelli saabusime, siis ma isegi ei mäletanud, et ma sellise lisadega koha olin bookinud, seega oli meie rõõm seda suurem! Ma arvan et see hetk oli mu reisi üks õnnelikumaid, kuidagi nii mõnus oli seda suvist õhku tunda ja elu nautida! Peaks endale rohkem selliseid mõnusaid keskkond looma- note to future Kelly!
PS! Sama vaade avanes ka meie toa rõdult! 
PS! Järgmises postituses räägin juba Londoni reisist!
Have fun! 

Pükstükk: yaga.ee/ Tennised: Stradivarius/ Päikeseprillid: Polaroid Eyewear, Instrumenatium/ Käekell: Skagen, Goldtime

MALTA CHECKLIST

Hello!
Aeg on jagada reisimuljed! Juba pikemat aega ei olnud ma enam vana reisipostituse formaadiga rahul- see tundus kuidagi liiga pikka ja lohisev, kuigi teisest küljest sain kõik detailselt ära räägitud. Kui ma mõniaeg tagasi lugesin Kristi blogi, avastasin paljude lahedate postituste hulgast ka checklist postituse, kuna tegelikkuses valmistun ka mina tavaliselt reisile minnes just listi abil, siis tabas mind tugev äratundmisrõõm ning mõtlesin seekord katsetada hoopis sellise reisipostutse formaadiga! Loodan, et teile meeldib ja saate kasulikku infot!
Let's begin!



Külasta St. John katedraali
St. Johni katedraal asub Vallettas, Malta pealinnas, kuhu me ka esimesel päeval suundusime. Kui võimalus, reisin esimesel reisil ja esimestel päevadel alati ka pealinna, sest see on justkui riigi visiitkaart, mis harjutab mind kohaliku eluga.

  St. John katedraal on muuseum, kuhu omal ajal annetasid paljud rüütlid oma vara, tänasl päeval võib sealt leida mitmete kunstnike maale ning skulptuure, mis kohati on ära jaotatud riikide kaupa (Prantsusmaa, Itaalia jne). Ühtlasi on tegemist ka töötava katoliku kirikuga, seega on soovijatel võimalus kasutada ainult palvetajatele mõeldud kabelit. Pilet täiskasvanutele maksab 10€, sisenemisel peaksid olema kaetud õlad ja jalad vähemalt põlevedeni, kohapeal antakse vajadusel vastav riietus e ühekordsed linad (?), mida saab ümber piha siduda. 

Lisaks sellele tasub Valettas külastada ka ülemist ja alumist Barraka aeda (Barraka garden), kus mõlemas kohas avaneb kaunis vaade üle lahe Kolmele linnale. Väga mõnus on ka lihtsalt Vallettas ringi jalutada ja lasta ennast vooluga edasi kanda.

Sõida praamiga
Peamisteks ühistranspordi liiklusvahenditeks on Maltal buss ja praam, need kes otsustavad auto rentida, peaksid arvestma asjaoluga, et seal on valitseb vasakpoolne liikulus. Kuna meie elasime Vallettast üle lahe, siis suundusime sinna just üle vee, lisaks sellele külastasime ka Kolme linna praamiga, hinnakirja piletite ja ajakava leiab SIIT. Samuti otsustasime võtta nädalase bussikaardi, mis maksis 21€ inimene, võin julgelt öelda, et nii tuli palju odavam, kui maksta iga pileti eest eraldi (selle sisse kuulus ka bussisõit lennujaama), info bussipileteite ja marssruutide kohta leiab SIIT

Fun fact: bussi peatamiseks tuleb peatuses käega viibata, bussis olles Stop nuppu kasutada, kui buss käe viipamise peale ei peatu, on buss liiga täis, et inimesi juurde võtta. 


Uju Sinises Laguunis (Blue Lagoon) 
Maltast põhjapoole jäävad kaks väikest saart: Gozo ja Comino. Comino on tuntud oma ilusa sinise vee poolest, kui sealne sadam oli isegi novembris küllaltki täis, siis veidi kaugemale liikudes leiab kindlasti mõne mõnusa koha, kus päikest nautida ja ennast vette kasta, mis oli isegi minusugusele külmavaresele veel täista soe. PS! Ettevaatust meduusidega, meil oli neid küll vaid 2 tükki, kuid sain aru, et suviti leidub neid palju rohkem! 

Kui Comino on pigem selline rannamõnude saar, siis Gozol on peale ilusate randade ka väikseid linnakesi ja külasid. Meie külastasime mõlemat saart ühel päeval, kuid tegelikkuses võiks mõlema jaoks võtta eraldi päevad, sest kahjuks ei jõudnud me mõlemas paigas eriti kaua olla. Gozol kasutasime ka Hop on Hop off bussi, kogu info leiab SIIT. Mõlemale saarele saab praami/paatidega, on olemas nii ringreise 3 saare vahel kui ka kahe saare vahelisi otsi, kogu info leiab SIIT



Külasta merekoopaid
Üks asi, mis meil tegemata jäi oli merekoobaste külastamine, okei, teel Cominosse paadijuht korras viis meid mingite koobaste juurde, aga sellistesse ilusatatesse ja korralikesse me ei jõudnudki. Kindlasti tuleb arvestada ka ilmaoludega, sest liiga tuulise ilma korral võivad ekskursioonid koobastasse ära jääda, lisaks sellele ei ole kõigis koobastes vette hüppamine sugugi mitte tavapärane tegevus ja võib lausa ohtlik olla.

Külasta Marsaxlokki kalaturgu
Pühapäeval sõitsime Marsaxlokki, kohalikku kalurikülla, sest pühapäeviti toimub seal iganädalane kalaturg, kus ühtlasi müüakse ka muud põnevat kraami. Kalaturg on avatud kella 8.30st-14.00ni ja arveldamine toimub sularahas. Lisaks sellele on koht tuntud oma imeilusa promenaadi poolest, mille äärest leiab lugematul arvul värvilisi kalapaate. 


Söö värsket kala
Peale Marsaxloki kalaturu külastamist suunduvad enamus turistid teisele poole teed asuvatesse restoranidesse, kus pakutakse värskelt püütud kalast tehtud roogasid. Restoranide tasemeid on muidugi igasuguseid, nägin kohti, kus lauad olid juba ette reserveeritud ja siis oli kohti, kuhu meie sattusime, kohake ise oli keskpärane, kuid road olid kas maitsetsmata või siis täiesti rasvased. Seega, tehke enne eeltööd, kuid tahate saada head maitseelamust!

Osta meresoola ja veini
Rääkides suveniiridest, mida ma alati armastan oma perele ja sõpradele tuua, siis alati armastan osta kohalikke tooteid. Meelis poodlemispaikadeks on turud ja käsitööpoed, sest nii vähendan võimalust, et Eestist sama kaupa leiab. 

Seekord ostsin peamiselt kohalikku meresoola, mida valmistakse Gozo saarel, muideks leidub ka selliseid, kuhu on lisatud juurde erinevaid vürtse. Samuti tõin kaasa veidi veini, kuna ma ise veinisõber ei ole, siis kahjuks ei oska ma maitseelamuse kohapealt kaasa rääkida, kuid tavaliselt on rahule jäädud. Lisaks sellele tulid Maltalt kaasa ka paari väikest likööripudelit, mis on samuti kohalik toodang. Kõik eelnimetatud tooted on saadaval ka Marsaxlokki kalaturul, kuigi veinivalik on seal kasin. 

Jaluta Mdinas
Käsi püsti kellele meeldib Game of Thrones! Kas teadsid, et osaliselt on just see seriaal filmitud Maltal? Üheks selliseks kohaks on näiteks Mdina linn (vaata rohkem kohti SIIT), mis on kindlasti üks minu lemmikkohti Maltal ja hoiab kõrget kohta ka üldises reiside arvetuses! Seal valitsevat rahu ja ilu oli minu jaoks väga raske pildile püüda, kuna Mdinas on kitsad tänavad ja üpris kõrged majad, seda lihtsalt peab ise kogema! 


Tee rannapäev
Maltal on palju ilusaid randu, seega otsustasime viimasel päeval aja täiesti maha võtta ja rannapäeva teha. Meie valikuks osutus Golden Bay, pigem kärarikkam koht koos söögikohtadega ja päikesetoole laenutavate meestega. Ühatlasi oli tegemist ka liivarannaga. Meie ööbimiskoha töötaja käest sain ka infot, et alati tuleks enne kontrollida millisesse randa minna, sest tänu asukohale võib näiteks ühel saarepoolel olla täiesti vaikne, samal ajal kui teises saare otsas tuulab ja ujumisest ei tule midagi välja, kui ma õigesti aru sain, siis kirde tuul pidi kõige salakavalam olema, eriti just idapoolsel rannikul. Hea info randande kohta leiab SIIT


Pidutse Pacevilles
Paceville on üks nendest kohtadest , mida soovitasid mulle päris mitmed inimesed, kuid mis minu jaoks oli madala prioriteediga. Tegemist on alaga, kus on palju ööklubisid ja baare, umbes nagu Tallinnas vanalinn/Bermuuda või Istanbulis Taksim. Niiet peoloomadel soovitan sinna minna! 

Söö jänest 
Malta traditsioonilisele toidulauale kuulub ka hautatud jänes köögiviljadega. Kindlasti soovitan ka selle kohta välja uurida, kus pakutakse head jänest. Meie oma oli söödav, kuid jällegi maitsestamata ja mitte nii hea, kui olin lootnud. 


Majutuskohad 
Kuigi majutuskohti polnud listis, tahan ka nendest paar sõna rääkida, sest seekord jäin tõesti mõlemaga rahule! Kuna tegemist oli minu täditütre esimese soojamaareisiga, siis tahtsin näidata talle nii hosteli kui hotelli kogemust. 

Reisi esimesel poolel ööbisime Inhawi Boutique Hostel- suurepärased teenindajad, reaalselt, nii elurõõmsaid inimesi pole ma ammu kohanud; väga ilus elutuba ja köök; õuealal bassein ja väike puuvilja aed, hommikusöök hinna sees ning väga heas asukohas, ainult magamistuba oleks võinud mõnusam olla (meie tuba piltidel pole).
 Hinne: 9/10-st. 

 Reisi teisel poolel olime aga Bayview Hotel by ST Hotelsis. Väga hea asukoht, hommikusöök rikkalik ja hinnas, katusel terass koos basseiniga, sees väike bassein koos mullivanniga, mille kasutamine samuti hinna sees, merevaatega toas on rõdu, kust avaneb kaunis vaade. See-eest oli sisustus oli üpris keskpärane ja veidi vananev.
Hinne 8/10-st.

Pilt on tehtud hotelli katusel. 

Ja selline oligi uutmoodi reisipostitus!
Andke teada, kuidas uus versioon meeldis!
Cheers! 
Back to Top