Hello!
Tegelikult on mul suvest veel ühe outfiti pildid varuks. Kuna need peaks ka ühed viimased suvepildid olema ja meil on juba ammu september käes, siis võtan lühidalt suve 2020 kokku.
Mäletan, et too fotosessi päev oli imepäraselt soe, mille üle ma veel hommikul Idast Tartu bussi peale minnes imestasin, sest eelmised päevad ei olnud just kõige suvisemad olnud. Ma olin eelmisel ööl maganud üsna vähe, sest lõpetasin sirgendaja ja söögipulga meetodiga lokkide tegemise paar tundi peale keskööd, kokku olin teinud neid mõnusad 5 tundi. Samuti olin ma ka üsna halvasti maganud, sest tahtsin, et lokid võimalikult hästi püsiks ehk see sundmõte ei andud mulle just kõige parema une.
Fotoshoodile otsustasin selga panna oma uue kollase kleidi, mille skoorisin New Yorkerist ja mis meenutab mulle väga karikakra põlde ja mõnusat suvist maa hõngu. Peale fotoshooti lippasime kiiresti Wernerist (endiselt üks mu lemmikkohvikuid) läbi, et võtta chai lattet #kohvieijoo ja kimasime sõbrannaga Tõrva poole, kus ma iga suve põhikooli lõpust ülikooli alguseni paar nädalat veetsin. Kuigi linn oli nukralt tühi, mida mul oli väga võõras näha, sest mäletan, kuidas 5-10 aastat tagasi oli liikvel palju noori #soundslikeaoldlady, siis tegelikult oli mõnus nostaligia laks. Mõnusast tripist ja tüdrukuteõhtust ei ütle ma kunagi ära.
Tegelikult võiks eelneva kirjelduse põhjal enam-vähem kogu mu suve kokku võtta. Vähe öötunde, sest nii palju toredat oli teha+ well, kiirabi töö on ka juba kord selline. Ringi seiklemised, alustades Idast ja Tallinna ümbrusest, lõpetades Pärnu ja Leeduga. Sõbrannadega hängimised nii Tallinna popimates kohtades kokteiliklaase kokku lüües, uute ilmakodanikega tuttavaks saades kui ka mõnusasse vaiksesse maa kohta linnakära eest peitu pugedes, sauna tehes ja rannas lebotades. Isegi tähti jõudsime vaadata.
Siiski päästis sellel aastal suure osa mu suvest hoopis mu perekond, kes mind üksildast hinge enda tiiva alla võtsid. Vaadake, mul on küll sõbrannasid, aga neil kõigil on kahjuks või õnneks ka oma elu üsna tiheda graafikuga, mis ei jäta just palju mängimisruumi kokku saamiseks kahe (või rohkem) kiire elutempoga inimese vahel. Seega veetsin see suvi palju aega pere juures lebotades, ujudes ja SUPidades või tulid nemad mulle külla ja kolistasime läbi Tallinna poed, mekkisime Telliskvis mohjitosid ja tantsisime Trad Attacki kontserdil või sõitsime hoopis kuskile mujale näiteks alpakadele pai tegema või Kihnu jalgratastega sõitma. Ja niimoodi mu suvi päästetigi!
Was fun, toredam kui ma tegelikult loota julgesin ja selle eest olen ma ääretult tänulik!
Aitäh, aitäh, aitäh!
No comments