Hello!
Nii tore on öelda, et lõpuks ometi saan jälle ühe reisipostituse kirjutada. Naudin kohe täiega, sest kes teab, millal jälle reisule saab! Seekord jagan muljeid Leedust, kus mul õnnestus augusti lõpus käia.
Leedus olen varasemalt viibinud vaid korra, siis kui sõitsime peale Tšehhi Erasmuse lõppu Prahast läbi Varssavi bussiga Tallinnase. Mäletan vaid, kuidas kell 5 hommikul avasin uniselt silmad ja olin Leedu bussijaamas, kus millegipärast kahtlaselt kaua ootasime, ülejäänud Leedu magasin maha. Seekord olid luubi all aga Vilnius ja Palanga- natuke intensiivset linnareisi ja natukene mõnusat lebotamist. Eluliselt põhjustel reisisin pool reisi ehk enamus Vilniuse osast hoopis üksinda. Üksinda reisimist on ka varem ette tulnud, aga seekord oskasin olukorda kuidagi rohkem nautida (eriti fun oli endast piltide tegemine). Lisaks otsustasin, et jätan seekord peegelkaamera koju ning katsetan, kas saan vaid telefoniga hakkama. Ma polnud sellist nalja üle viie aasta teinud, väga vabastav kogemus! Muidugi tuli seekord rakendada ka Covidiga seotud meetmed e ankeete täita, kanda näomaske ühistranspordis, muuseumites ja poodides ning käsi tavalisest rohkem dessima, vähemalt jõudsime tervelt tagasi.
Parempoolse pildi tegin üksi- staiiviks seljakott ja teksatagi. Mulle pakkus abi ka üks kohalik ja vindine meesterahavas, kes tuletas mulle veidi Karlssonit meelde. Kui ma ta abist korduvalt ja viisakalt keeldusin, istus ta ise toolile, poseeris ja ootas, et ma temast pilti teeks. Tegingi. Hiljem kirjutas ta mulle oma meiliaadressi, mis google sõnul siiski valeks osutus. Natuke hirmus ja vahva kogemus samal ajal.
1) Avasta vanalinna.
Ei saa ma ilma vanalinnata. Nagu ka Tallinna puhul, siis minu meelest on Vilniuse üks tähtsamaid osasid just vanalinn. Muideks, tegemist on kõige põhjapoolsem linnaga Euroopas, mis on saanud Itaalia mõjutusi. Vanalinnas on kogu ilu- tohutult palju kirikuid (minu mäletamist mööda on Vilniuses rohkem kui 40 kirikut), pastelsetes toonides kaunid majad, romantiliselt kitsad tänavad ja hulganisti armsaid kohvikuid/söögikohti.
Minu lemmik kirikuks oli St. Anne's Church, mis minu jaoks nägi välja imekaunis ja peen. Meie vanalinna tuuri giid (Ugne) arvas aga teisiti, sest kiriku sisemus olevat lammutatud kunagi Napoleoni poolt, kuna ta olevat seda vihanud, seega on ka kirik oma väärtust kaotanud. Ugne sõnul leidub Vilniuses palju väärtuslikkumaid kirikuid, nt. Holy Trinity Orthodox Church, kus võib näha kesest kirikut kolme muumiat , mida ma muidugi õhinaga vaatama läksin- tegelikkuses on muumiad riides ning nende näod kaetud, seega on seal muumiat ennast üsna vähe vaadata.Väga kaunis kirik on ka vahukooretorti meenutav Church of St. Casimir, vähemalt selles osas olime Ugenga ühel arvamusel. Peale kirikute leidub vanalinnas ka suursuguseid väravaid, nt Gate of Dawn ja Basilian Gate.
Lisaks tasub külastada Cathedral Square'i, mis on ilmselt leedukatele sama tähtis kui Vabaduse väljak või Raekoja plats meie jaoks. Väljakult võib leida katedraali (Cathedral Basilica of St Stanislaus and St Ladislaus) ning katedraali tornkella, mille sees on ühtlasi ka muuseum ning mis täistundidel pakub võimsalt kellamängu. Katedraali sissepääsu kõrval välisseina juurest võib leida aga sarvedega kujutatud Moosese skulptuuri (apparently olevat Mooses endale sarved saanud piibli ühest keelest teise tõlkimisvea tõttu). Lisaks asub väljakul Miracle Tile, mille peal kolm korda üle (vasaku?) õla keerutades saab soove soovida, muidugi tegin ka mina tiirud ümber oma telje peale (ja enamus linnades olen erinevaid kujusid hõõrunud, et õnn ikka aknast ja uksest sisse tuleks).
Nagu juba eelnevas lõigus mainisin, siis peale lihtsalt jalutamise otsustasin ka seekord tasuta (ehk tipil põhineva) walking touri kasuks. Kuna seekord oli tuuril rahvast väga vähe, siis tundus tegu olevat pigem individuaalse jalutuskäiguga, mis oli väga armas. Ma olen sellistel tuuridel üsna palju käinud ja kindlasti polnud tegemist parima variandiga, mida kogenud olen. Aga just sellistelt tuuridelt saab alati palju huvitavat teada, kasulikke nippe ja aitab kohalikku ajalugu ja kultuuri paremini mõista, seega ei väsi ma endiselt kordamast kui geniaalsed asjad on free walking tours!
PS! Üks eriti lahe koht tundub olevat ka Museum of Illusions-
pooleteise väga intensiivse päeva jooksul ei õnnestunud mul sinna
minna, kuid tundub koht, mis võiks positiivselt üllatada!
Nendel piltidel nn vahukooretordi kirik eest ja tagant vaates. Church of St. Casimir 
Enamus oma välismaa reisidel kasutad paberist linnakaarte. Kokku eksisin ära vist ainult ühel korral. 
2) Seikle Užupis
Vanalinna kõrvale jääb kohe eriline paik Užupis. Linnaosa, mis keskajal kuulus vaestele inimestele ja jäi linnamüüride taha. Ajapikku hakati ka seda osa korda tegema ning 1988 aastal kuulutati u ruutkilomeetrisel ala välja sõltumata vabariik. Ka tänasel päeval on neil nt oma põhiseadus (lihtsalt imeline), suursaadikud ja raha (saab kasutada üks kord aastas vabariigi aastapäeval, mis juhtumisi on 1. aprillil). Tegemist ühe ütlemata mõnusa paigaga, kuhu on inimesed tulnud nautima kultuuri ning looma kunsti. Seintel võib näha graffiteid, tänavatel skulptuure (nii klassikalisi kui modernseid), inimesed on rõõmasd ja rahumeeldsed. Võimalusel kolage nurgatagustes, sest just sealt leiab lahedat tänavakunsti, vaadake üle ingli ja mereneitsi skulptuurid, külastage Tiibeti väljakut (kus on käinud ka Dalai-Laama isiklikult), ning shopake kohalikes käsitöö poodides (hea koht kus kodustele vägevat kraami viia)!
PS! Vanalinna free walking tour sisaldas ka Užupis külastust!
PS2! Kunstihuvilistele soovitan külastada ka vanalinnas asuvat Literatu tänavat, kus muideks on üks lahe mahetoodetega pood!
PS3! Pylimo tänaval asuv Putini ja Trumpi graffitit enam ei ole, vähemalt meile tundus, et see koht on ülevärvitud. Jumal tänatud et bussijaam samas suunas jäi, muidu oleks ikka väga tühja läinud käik olnud.
3) Võta alternatiivne free walking tour!
Seekord võtsin peale klassikalise vanalinna tuuri ka alternatiivse walking touri, mis viis meid u 10 minuti jalutuskäigu kaugusele vanalinnas. Esimene sihtkoht oli Šnipiškes- koht, mis meenutab rohkem vana puitehitistega küla kui Vilniuse (peaaegu) kesklinna. See on elamurajoon, kuhu on sattunud elama erinevad rahvused, millest tingituna on mõjutatud kohalik arhitektuur ja keel. Enamus maju on üsna kasinad, ilma veevärgi ja kohati elektrita. Hoolimata sellest ajavad inimesed (paljud neist vanurid) oma jonni ning keelduvad mujale kolimast, kuigi ilmselt pakkumisi oleks küll ja veel, sest tegemist on väga magusa maalapiga. Puumajade taustal on näha kontrastiks kõrgeid klaashooneid- büroohooned, hotellid ja kaubanduskeskused. See on moodne Vilniuse osa, mis asub just selle agulilaadse linnaosa kõrval ja kus toimus ka teinepool tuurist. Muideks ühe kõrghoone katusele on ehitatud korvpalliväljak, sest Leedu ja korvpall. Kõrgmajade vahel võib märgata ka märke endisest Nõukogude Liidu hiilgeaegadest ehk veidi väsinud väljanägemisega kunagisi kaubanduskeskuseid ja vabaaja veetmise kohti. Laheduses asub ka Viru hotellile sarnane hotell Lieutuva, mille viimasel korrusel on ka Skybar koos kauni panoraamvaatega. Taamalt paistab ka teletorn, mis on väga sarnane meie omale, kuid nende restorani osa on 360 kraadi pöörlev.
PS! Kes soovib rohkem Nõukogude Liidu hõngu saada, siis Vilniuses on olemas nii okupatsiooni muuseum, kui ka on võimalik võtta tuure (või minna ise avastama) piirkonda kus filmiti HBO Tšernobõli Pripyati linna kaadrid.
Ühes majas elab mitu perekonda, igaüks on oma maja osa enda soovide järgi värvinud.
4) Naudi panoraamvaateid.
Peale Skybaari on veel Vilniuses paar kohta, kus kaunist vaadet nautida. Esimene neist on Mount Gediminas, mis asub praktiliselt Cathedral Square'i kõrval. Mäkke saab saab sõita nii köisraudteel (üles ja alla liikumine 2€) kui ka üsna kerge vaevaga treppidest üles ronida. Mäe otsas asuva muuseumi sissepääs on 5€, kuid täiesti tausta on võimalik nautida kaunist vaadet vanalinnale, Vilnia jõele ja kõrghoonetele. PS! Eriti kaunis on seal päikeseloojangu ajal.
Teine koht, kus soovitatakse minna päikeseloojangut ja vaadet nautima on Kolme Risti mägi, mis on vanalinnast u kilomeetri kaugusel ja tundub minu jaoks selline koht, kus näiteks pikniku pidada. Ka minul oli sinna plaan viimasel õhtul minna, kuid elu mängis kätte teised plaanid ning pidin leppima vaid Mount Gediminase vaatega (mis polnud üldse paha).
5) Naudi kohalikke maitseid!
Hahaha, midagi, milles ma seekord väga halb olin. Googeldades ja ka giidi soovitusi kuulates leppisin tõsiasjaga, et meie köögid on üsna sarnased, seega mingit üleolevat maitseelamust ei tule. Ugne soovitustel tuleks kohalikust köögist proovida cepalinaini ehk teisisõnu täidetud klimpe. Oh see tuletab mulle neid toredad aegu meele, kui veel Tšehhis elasin ning esimesel nädalal dumplinguid tellisin, lootuses saada pelmeene. Suur oli minu pettumus kui lauda toodi hunnik klimpe.
Teine giidi poolt väljapakutud toit oli peedisupp, mis ilmselt meie tähenduses on midagi borši laadset. Teine variant peedisupist on külm varinat koos keefiriga. Keefir ja peet, kaks asja mida ma ei söö (peeti ainult borši sees) niiet kahjuks ei oska ma ka seda elamust teile edasi anda.
Küll aga viisin ma kodustele suveniiriks ragoulise kooki/küpsist, mis on kohalik traditsiooniline magustoit erilise väljanägemise (tornikujuline) ja küpsetamisviisiga (lahtise leegi taustal). Maitselt meenutas mulle pigem sidruniküpsiseid.
Jookidest soovitas giid proovida kohalikku kalja nimega Gira Taurus. Alkoholist likööri 999, mis pidavat maitsema Jägermeistri moodi ning kohalikku kangemat alkoholi midust, mis on valmistaud teraviljast ja meest- ka need jäid seekord kõik mekkimata.
PS! Mõned aastad tagasi võeti Leedus vastu seadus, et alkoholi tohib tarvitada alates 20-st eluaastast. Lisaks on seal kanepi tarvitamisel karmid karistused (k.a võimalik vanglakaristus).
Minu lemmik kohalik kohvik oli Cat Cafe, mis asub Gedimino tänaval (üks põhilisi poetänavaid). Nagu nimigi ütleb võib kassikohvikus kohata seal elavaid kasse, neile pai teha ja loomadest lihtsalt rõõmu tunda. Ja ma just avastaisn, et Tallinnas on saranane kiisude koht! OMG!!!!
Kallid ja paid, püsige terved!
No comments