It's Good to Be Back


Hello!
Ma polegi veel jõudnud kirjutada kui HEA on olla tagasi kodus! Ausalt, esimesel nädalal meeldis mulle vist kõik, isegi need asjad, mis mind tavaliselt morjendavad nagu ühte õiget eestlast ikka, aga sellel hetkel ma küll aru ei saanud, miks peaks keegi ilma pärast tõrges olema või miks üldse inimesed nii morbiidselt linnavahel kõnnivad. Nüüd on esimene suurem tuhin möödunud ja ka mina olen pigem oma tavapärase mitte-midagi-ütleva näoilme taastanud, kuid mõne suurema muremõtte kõrvale mahub siiski ka palju palju palju rõõmu, näiteks võtsime peikaga kahepeale korteri ehk meil on nüüd päris oma kodu või siis peale aastast pausi saan lõpuks jälle korralikult tantsimas käia või siis saan jälle minna kohvitama oma sõbrannadega või kallistada oma pereliikmeid, oeh, kõik see on nii tore! 

Täna sain kokku oma parima sõbraga, mida on viimase poole aasta jooksul isegi tihiti juhtunud, sest tavaliselt pika distantsi tõttu (elame koguaeg eri riikides) saame hea õnne korral kokku kord poole aasta jooksul, muidugi tuli seda võimalust ära kasutada ja meie ühises kodulinnas, Rakveres, ka mõned pildid teha. Nii imelik oli tagasi olla, selline tunne nagu polekski ära olnudki, samas meenuvad mälestused kohtadest, millest ma ei osanud enne ettegi kujutada, näiteks mingisugune suvaline bussipeatus keset Küprost, kus buss käis 1 kord tunnis või siis Türgi-Kreeka piir, kus piirivalvur üritab viisat pähe määrida, vot sellistel hetkedel tundub oma keskkooli aegne linn ikka väga turvaline ja kohati ka surmavalt igav paik. 

Selle uue kampsuni skoorisin aga Istanbulist, mõnes poes olid hinnad ikka hullumeelselt odavad- kujutage ette, täpselt samad hinnanumbrid mis meil, aga see kõik tuleb jagada neljaga! Ma reaalselt peaaegu karjusin seal poes! Hoolimata hindadest tõin tegelikult poest ära ainult selle imepehme kampsuni ja ühe väikese riideesemekese beebiosakonnast oma väikesele sugulasele, mulle täiega meeldib väikestele beebidele riideid otsida, niiet hoidke alt mu rasedad ja peagi rasedad sõbrannad! Enda imestuseks ostsingi viimaselt Erasmuse perioodilt ainult paar riideeset ning paar päeva tagasi shoppates märkasin, et lihtsalt ei tõmba enam kuidagi tavalise riidepoe kaup, nii paljud asjad on kuidagi nii mitte kvaliteetsed, ma ei tea kas kvaliteet ongi päriselt alla läinud, on mu peika suutnud mind suunata parema kauba poole või olen ma ise kuidagi rohkem täiskasvanuks saanud, who knows... aga aitab lobisemist, ma lähen nüüd ennast vanaema koduse toiduga kostitama ja jätan teid pilte uudistama!
Cheers! 

Sweater: LC Waikiki (Istnbul)/ Blouse: New Yorker (Usti)/ Jeans: DeFacto (Konya)/ Boots: Tamaris/ Socks: made by my aunt/ Earrings: from Thessaloniki/ Watch: Rich Gone Broke 
Photos by Martin 

Hello!
Finally I have time to write how GOOD it is to be back in home! Really, I guess in the first week after my arriving I literally loved everything and I didn't understand why people are whinging about weather or why everybody sitting in bus with the face like someone died. Now, when the first week is over, I am kind of back with my normal I-just-don't-care-looking Estonian face, but although I have some thoughts, which are making me very sad, then I have so many amazing things, which are making me happy, for example me and my bf rented an apartment, so we are having our first home now, or I am finally back in my dancing lessons or I can meet with my friends again and hug my family members, isn't that great?! 

Today I met with my best friend, lately it have happened kind of a lot, because usually if we are lucky we meet once in 6 months, because usually we live in different countries, so as always I asked from him to take some photos of me. At this time it happeend in our hometown, it was so weird to be back in there, I had a feeling like I never left, but at the same time I saw memory photos in my head where I am sitting middle of Cyprus in a random bus stop, where bus is coming only once per hour or how I am standing in Greece-Turkey board and how the police man insist me to make a visa, in those moments my high school town seems such a safe place but at the same time it sounds such a boring place. 

I bought this new sweater from Istanbul, it's crazy how low prices in some shops they have- imagine, the price number is the same as we have, but now to calculate the price to euros you need to divide it with four! Really, I almost screamed in that shop! Although the cheap prices I only bought this sweater and one baby item to my little relative, I just love to shop in baby area, so be ready my pregnant and soon pregnant friends, one crazy girl is on the way! I was actually really surprised when I realised that I bought only a couple of items from my last Erasmus period, also a couple a days ago, when we went to shop, I felt the same as in Greece, I just didn't want nothing, because the quality seemed so low, I mean in the shops, where I usually go. I don't know, is the quality has really changed, my bf has affected me with his taste of clothes or I just grew up, but I need some new shops! Anyway, I am going to eat now some home made food, which my lovely grandmother made for me and let you to check out the photos!
Cheers! 

No comments

Back to Top