4th Month in Usti

CLICK "HERE" FOR ENGLISH VERSION

Esimesed päevad juunist on nii kiiresti lennanud, et alles nüüd jõudsin mahti teha kokkuvõtte minu neljandast siinviibitud kuust. Egas midagi, hakkame aga algusest!
Mai algus oli minu jaoks väga pingeline aeg- tuli teha viimased pingutused Czech It võitluses, mis pakkus kuni viimaste momentideni palju põnevust, peale aktiivset ajaplaneerimist, arvutamist, pikki rongisõite ning treppidest/mägedest ülesronimist saavutasime võistluses teise koha. Olgem ausad, meil ainult 2 aktiivset võistkonda oligi, kahjuks jäi meil kõigest 40 punkti (2-3 ülesannet) puudu esikohast, mina kui maksimalist, olin muidugi pettunud niivõrd väikese vahe üle, seda enam et eelmise semestri võitjad tegid samuti oma Erasmust Ustis, kuid nagu hiljem selgus, siis korraldajad lasid meid niikuinii auhindadega üle (lubatud 6000 krooni asemel saime umbes 2500 krooni väärtuses asju rämpsu, sest sponsorid olevat alt ära hüpanud, seega lendasid õhku ka meie lootused veelgi odavamalt Eestisse tulla). Hoolimata auhinna jamast olen ma siiski väga õnnelik selle mänguga ühinemast, sest unustamatuid mälestused imelistest kohtadest ning seiklustest kaaluvad kogu negatiivsuse kuhjaga üle!
Lisaks Czech It'ile võtsime Olafiga osa ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Erasmuse videokonkurssist, mille me ka ära võtsime, sama konkurss õnnestus mul võita ka 2015. aastal! Selle aastane video pani proovile mu stsenaristi ning filmimisoskuse, minu jaoks täiesti uus katsetus, mille üle ma päris uhke olen, võidutööd näete SIIT
Mai tõi ka reisi Itaaliasse ning võttis meilt sellega seoses hunniku raha, seetõttu oli see üks viimaseid välis- ja sisereise. Siiski oli tegemist väga kosutava ning seiklust täis puhkusega! 
Kevade lõpp ning suve algusega kaasnes peale sünnipäevapidude ka lahkumispeod, mis arvatavasti kestavad kuni juuni lõpuni. Esimesed kojuminejad olid Portugali tüdrukud, kes lahkusid umbes mai keskel, nädal peale seda oli ka minu kalli Ivna kord, peale seda on kodumaale tagasi pöördunud veel nii mõnigi sõber ning kaugel pole ka see aeg, kui ma ise pean hakkama oma seitsme 100000 kodinaga kodupoole tulema.
Mis seal salata- Eramus annab ja Erasmus võtab.
Cheers! 


The first days of June has passed so fast, that the 4th Month Erasmus post got a bit late, but here it is! Let's begin from the start!
The beginning of May was very stressful- there was only 2 weeks until the end of Czech It challenge, which was exciting until the last seconds, so after a lot of time planning, calculating, long train rides and walking top of the towers and hills we got the second place. Let's be honest, there were only 2 active teams and sadly we lost only with 40 points (2-3 tasks), I, as a maximalist, was ofc disappointed because of such point score (also the last semester winning team was from Usti), but as it later came out then the organizers failed with prizes anyway (we supposed get things in value of 6000 crowns, but we got things rubbish around in 2500 crowns, because some sponsors didn't supported them, so our dreams to go back home by using Eurolines vouchers blew up). But I still must say that all those beautiful places and awesome memories are much more stronger than any prize, so I am still happy that I took apart of this challenge! 
Beside of Czech It challenge me and Olaf made a video to Tallinn Health Care College Eramus video competition, which we won (I also won the same competition in 2015)! But in this year I  put more effort to my screenwriter and operator skills, for me a totally new level and I am proud that I managed it (ofc it is not perfect. but still), look our video from HERE
May also brought us the trip to Italy, which took a lot of money, so thanks to that it was one of our last trips in abroad and in Czech Republic, but it was still relaxing and lovely adventure! 
With the end of spring and beginning of summer the birthday parties have started to compete with farewell ones, which probably will last until end of June. The first ones who left were Portuguese girls, which was somewhere middle of May, after a week I said goodbye to my lovely Ivna, since then some others friends have also left and very soon there will be time, when I need to take my seven 100000 things and go back to home. 
Erasmus is giving and Erasmus is taking.
Cheers! 

No comments

Back to Top