Next Stop: Mut

As promised at this time I will take you to completely different trip, I'm taking you to countryside! I have spend some time in Turkey, but I never visited countryside, so I never saw the real Turkish life, but at this time I did it and I must say that it was one of the best adventures of my Turkey times! As I'm countryside child by my-self then I don't like to spend my summers in city, in those moments I just want to breath the fresh and clean air and put my toes to the grass. So it was a perfect idea to visit my friend's childhood home for a weekend. Despite of my stupid illness I tried to be strong and finally I felt enough good to go, so that's how the new adventure started. We arrived on Friday evening- a Turkish multi-course dinner, of what thanks to my illness and specific taste I barely ate half, a small walk in the garden which was full of fruit trees and then we built sleeping places which also included a mosquito net. Isn't it fun? 

The next morning started with rain and with an awful noise by children, because this house were a home for 3 generations. Thanks to night rain we needed to remakes the plan, but the whole situations was very chill. First we enjoyed a nice view from terrace and a traditional Turkish breakfast and after that we were ready for adventures! First we went to see the lake and take some fish nets from there, half of hour we spent time with fishes and then was the time to make some smalls fun rides with a boat. After that we started marathon called "Visit All Your Relatives", because it came out that most of the village people were connected with each other. In my opinion Turkish hosts guests very kindly and also at this time they were so kind. By that time the weather was around 30 degrees, at least I think so, for the locals it was one of the coldest weather, say it to Estonians... So it was very nice to sat on the terraces, beautiful weather, cold shade, and a nice view to lake and mountains. After a marathon we got an amazing price- the lunch, which was a big plate of chicken, at that time there was already a bit more people, so the lunch felt so fancy. In the afternoon we decide to go to see the local sightseer- a beautiful waterfall, it's just amazing how wonderful nature can be. After refreshing water, a small training and throwing stones to lake  it was time to turn back to sleeping place, because it was dinner time, at this time we ate the same fishes what we caught in the morning. For dinner there were more new people, so the dinner was in two shifts. The day ended with traditional tea and with a new card game, which by now I'm a bit addicted with... 

In the next morning it was time to pack the things, make last fight with toilet bowl, which in the first looked very nice and made me so happy, because I was 100% sure that I need to use the Turkish toilet, but then it came out that toilet bowl had some defects, so in the end it was more trouble than the Turkish toilet. The afternoon we spent in the town called Mut and then was the time to go back to Konya, to search some new adventures...
But now the photos! Have fun!

///

Nagu lubatud viin teid seekord täiesti teistsugusele reisile, ma viin teid maale! Just nimelt, kõigi nende kordade jooksul, mil ma Türgit külastanud olen, polnud ma veel kordagi maaelu ehk seda õiget Türgi elu näinud, kuid seekord sai see viga parandatud ja ma pean ütlema, et see oli üks parimaid ning põnevamaid seiklusi! Kuna ma ka ise olen maalaps, siis pole mulle kunagi suviti linnas meeldinud, eriti kui päike on nii kutsuv, sellistel hetkedel tahaks kõik unustada ja varbad sooja muruvaipa lükata. Niisiis mõte nädalavahetuseks sõbra lapsepõlvekoju sõita oli täpselt ideaalne plaan. Hoolimata oma tobedast haigestumisest suutsin selleks päevaks enam-vähem tugevaks saada ning sõit võis alata! Kohale jõudsime reede õhtul, Türgile kohane mitmekäiguline õhtusöök, millest mulle heal juhul tänu haigusele ja pirtsakusele pool alla läks, kerge tiir puuviljaias ning magamisasemete ehitamine, mis hõlmas endas ka printsessiliku sääsevõrkku.

Järgmine hommik algas vihma ning laste kisaga, kuna majas elas koos kolm põlvkonda. Tänu öisele vimale tuli plaanid veidi ümber teha, kuid siiski tõotas päev tulla tore. Kõigepealt imekauni vaate nautimine terassilt ning muidugi kohustulik rammus hommikusöök ning järgjekorde seiklus võis alata! Esmalt läksime järve äärde, et kalavõrgud kokku korjata ning kalad võrgust lahti päästa ning muidugi jäi aega ka väikesteks lõbusõitudeks. Seejärjel algas majast majja sugulaste külastamine, sest pea terve küla on reaalseslt omavahel suguluses. Minu meelest on türklased väga külalislahked, vähemalt mind on alati igal pool väga lahkesti vastuvõetud ning ka seekord polnud erand. Selleks ajaks oli päike ilma juba päris palavaks kütnud, julgen arvata, et kuskil 30 kraadi, kohalike väitel oli seesugune ilm aga üks külmemaid... Niisiis oli igal varjuga terassil lausa jumalik istuda, ilus ilm, jahe vari ning igalpool kaunis vaade järvele ning mägedele... Pärast sugulaste külastamist oli aeg lõunasöögiks, milleks oli suurel vaagnal küpsetatud kana, selleks ajaks oli laua taha juba rohkem inimesi kogunenud ning pidulik söömaaeg rõdul hakkas vaikselt hoogu võtma. Pärastlõunal otsustasime minna vaatama kohalikku vaatamisväärsust- imeilusat koske, koos allikatega, siin kohal tuli mängu looduse võimas ilu, mida sõnadega kirjeldada ei saa... Peale kosutavaid allikasõõme, väikest trenni ning lutsukive jõudsime tagasi ööbimispaika, kus valmistati õhtusööki hommikul püütud kaladest, rahavast oli selleks ajaks veelgi rohkem juurde kogunenud, niiet õhtusöök tuli kahes vahetuses teha. Päev lõpps traditsioonilise tee joomise ning minu jaoks täiesti uue kaardimänguga,  millest ma kergelt sõltuvuses olen.

Järgmisel hommikul oligi aeg asjad kokku panna, teha viimased võitlused toaletipotiga, mis nägi välja esialgu väga korras ja mille üle mul nii hea meel oli, sest olin 100% kindel, et pean Türgi toaletiga läbi ajama, kuid hilisemal vaatlusel oli tollel potil nii mõnigi viga küljes, mis tegi selle kasutamise Türgi omast tunduvalt raskemaks. Pärastlõuna veetsime Muti linnas ning siis oligi aeg sõita tagasi kodulinna, uusi seiklusi otsima... Nüüd aga piltide juurde. Have fun!