Fethiye-Konya

It is time to speak about my last trip again! I spent my first 6 days in Fethiye, which is one of the most prettiest seaside resorts in Turkey. Mostly we just rested but I saw some nice places like very salty and warm sea, a huge canyon and nice big bazaar with full of colorful things, too. By the way, Fethiye was the only place where I wanted to go in the first time but what I didn't visited, so finally I had change to go there, I'm so grateful for that! Rest of the time I was in Konya which is my local hometown, it's 8 hours away from Fethiye. So my main reason in there was  finish my mission "Surprise!", as this city is quite usual to me, then I didn't take my camera out as often as I should, so most of the photos what I uploaded are made in Fethiye. But I have some fun stories, for example on the first and on last day the passport control insisted from me a visa and my old residence permit, I'm glad that I had enough luck and strong character to pass this control successfully. Also I was in the situation where we went to my old emergency with my friend who had fever and a strong pain, I had luck to took his blood, I just can't express how much I miss that place, I really love those nurses! Luckily they sent my friend home, so in the next day we already watched football, what I learned to love in Turkey. This trip was like a end of my Erasmus life what I had there in last spring, but at this time I saw things differently and I didn't broke myself so much as in last time. But this end doesn't mean, that I'm not going back, it's still one of my homes!
///
Kui nüüd Türgi reisist lähemalt rääkida, siis sellest esimese poole veetsin lõunas asusvas kuurortlinnas nimega Fethiye, kus põhirõhk oligi lihtsalt puhkamisel ning natukene tutvusin ka kohalike imedega- soolase ning supisooja mere, hiiglasliku kanjoni ning põneva idamaiset kaupa täis bazaariga. Fethiye oli muideks ainuke koht, kuhu mul eelmisel korral minemata jäi, niiet nüüd saingi sellele kohale mõttes linnukese taha kirjutada. Teise poole veetsin aga oma sealses kodulinnas Konyas, mis asub 8 tunni kaugusel Fethiyest, Kesk-Anatoolias. Nagu eelmises postituses mainitud, siis seal toimus minu missioon "Üllatus!", kuna minu jaoks oli kõik juba nii mõnusalt tavaline, siis kahjuks ununes ka kaamera rohkem kohvrisse kui oleks võinud, seega ongi kõik peale viimase pildi tehtud just reisi esimeses pooles. Küll aga ei tulnud mul ka seekord ilma põnevate seiklusjuttudeta koju tulla- näiteks nii esimesel kui viimasel päeval nõudis passikontroll vapralt minult viisat ja aegnud elamisluba, õnneks oli õnn ning selgitamisoskus minu poolel. Samuti juhtus olukord, kus pidime palavikus ning valudes sõbra minu vanasse EMOsse toimetama ning mul lasti temalt verd võtta, vot täpselt nii toredad õed ongi minu vanas praktikakohas! Õnneks lahenes ka see olukord ilusti ning järgmisel õhtul nautisime juba jalgpalli vaatamise mõnusid! Mõnesmõttes oli reis kui punktipanek sellele neljale kuule, mis kevadel seal veetsin, ma suutsin seekord asju kuidagi terviklikumalt näha ning tulla koju palju tervemalt kui esimesel korral, kuid see ei tähenda seda, et ma sinna enam tagasi ei läheks, see on ikkagi üks mu paljudest kodudest! 

2 comments

Back to Top