Somewhere in the middle

See on lihsalt imeline tunne kui pinge lahkub kasvõi hetkeks kehast ja 
ainuke, mis peas pasundab on soov lihtsalt olla.
Miski pole veel kaugeltki läbi,
sest ilmselgelt suudan ka ise vana sõpra Pinget oma valikutega,
 millel tihtipeale polegi teist varianti, 
jälle endale külla kutsuda.
Aga ka väike puhkepaus, 
hetk mil külalise ajutine raug on vaibunud,
 on sama magus kui suvel aiamaalt korjatud 
esimene maasikas.








No comments

Back to Top